Geokronoloogiline skaala Mariann Hanna Johanson G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6. Maad oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivme ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Planeet Maa teke

4500 BCE

Tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel moodustasid Maa tahke südamiku, ülituline sulakivim Maa sisemuse. Vulkaanilistest gaasidest tekkis Maale esmane atmosfäär. Veeaur tihenes kosmoseruumi jäisusega kokkupuutes pilvedeks, millest hakkas sadama vihma. Vesi täitis kõik Maa lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Vesi muutis kiiresti maapinna tänapäevasele sarnaseks ja võimaldas vees elu tekkimise.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. On pärit vanimad leitud stormatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arvatav elu teke

3500 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8- 3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus.
Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitusetüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakase ka kambriumi plahvatuse all. Seal kasvasid vetikad. ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopika meredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Tõi kaasa mereelustiku massislise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karboni ajastu

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Permi ajastu

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Ülekaalus olid roomajad, selle ajastu taimedes suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 252 BCE to 1 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasi vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaa olid tihedalt kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, karpide ja ammoniitidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid linnu-ja imetajaliigid. Toimus massiline väljasuremine ning hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkas rühmaks. Enamik neist elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eelased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.