Geokronoloogiline skaala Anette G2BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne piirkond, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on pärinud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Maa teke

4600 BCE

Maa tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sealt on pärit vanimad stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Algselt tekkisid bakterid.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivad tsüanobakterid suurendasid atmosfääri ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldust. Toimusid mitmed jäätumised. Tekkis pehmekehaline (ilma skeletita) nn Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad, mis suurem jaolt eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooniline võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. Ilmusid selgrootut loomad ja kujunesid väljad välisskeletid.

Paleosoikom

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Pikaia, Haikouichthys, Myllokunmingia- esimeste kalade nimetused inglise keeles.

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes elustik rikas: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ajastu kliima oi valdavalt soe, toimus kliima kiire jahenemine, ajastu lõppes jääajaga. Madalmered muutusid kuivaks maismaaks, elualad vähenesid, toimus massiline mereelustiku väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaal asustamist. Varajased taimed kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asutanud kalad kasvasid väga suureks. Maismaa arenes edasi- tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Võimsad metsad- osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt.

Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos

320 BCE

Arthropleura pikkus oli kuni 2,6m

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Pantahalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valistses karm kliima. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade ülekaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikom

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguse elustik oli tänu permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisele liigivaene.
Ilmusid esimesed dinosaurused, kellele ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Samuti ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Esimesed dinosaurused olid delfiinikujulised ihtüosaurused ning pika kaela ja uimedega plesiosaurused.

Esimesed imetajad

200 BCE

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis palju merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid donimeerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides, meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid, rudistid. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised loomad.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikom

Period: 66 BCE to 2 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Ilmusid Aafrikas.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimesese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid (mammutid, karvased ninasarvikud) ja linnuliike (dod, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.