Geogrooniline skaala G2EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mikroorganismide sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpul ilmus pehmekehaline (skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, seda evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all,kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum e vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, lõppes jääajaga, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks, elualade vähenemise tõttu väljasurid massides mereelustikku.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, üleujutaud aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad nt tuhatjalgsed, meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, nt käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šeifimerede äärealadel korallid, kihtpoorsed, lubivetikad ehitasid suuri riffe. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maidmaad katsid võimsad metsad (kasvasid tänapäeva osjade, koldade, sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased). Üleujutavatel aladel (mererannikud, jõelammid) kasvasid metsade surnud puidustkujunesid kivisöelademed. Selle ajastuga võrreldava hulgaga kivisütt ei ole tekkinud ühelgil teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Maismaa loomastikus oli ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade oskaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (kadus kuni 95% kõigist asustanud liikidest).

Triias

252 BCE

Elustik üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüsaurus, plesiosaurus). Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaa- valitsesid dinosaurused, arenesid uues imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. Väljasuremise põhjus- meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimeste eelllased). Maa jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvad jäätumised. poolustel kujuned jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Inimeste vahetud eellased (Homo esindajad). Välja surnud on palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist sestatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.