Geokronoloogiline skaala-Linda R1

Suur Pauk

15,000 BCE

Suur Pauk toimus u 12-15mld. aastat tagasi. Tegemist on kosmoloogilise teooriga, mis seletab meie universumi algust. teooria kohaselt oli universumi alguses äärmiselt kuum ja tihe punkt, mida nimetatakse singulaarsuseks. Seejärel toimus umbes 13,8 mld. aastat tagasi plahvatuslik paisumine ja seda nimetataksegi Suureks Pauguks. See plahvatuslik paisumine viis universumi kujunemiseni selliseks, nagu me seda tänapäeval teame.

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 mld. - 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Kröönimaal, Kanadas ja Austaalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Eelkambrium

Period: 4600 BCE to 542 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Maaga põrkas kokku ligikaudu Marsi suurune planeet. Seda planeeti kutsutakse tagasivaates Theiaks. Kokkupõrke tulemusena paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ja tahanes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on viimase pöörlemine aeglustunud.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4mld. - 2,5mld. Meres arenesid algelised eluvormid. Sellest aegkonnast on pärit vanimad leitud stromatiidid (mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud moodustised).

Arhaikum ehk Ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5mld. - 542mln. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mill ehulka võisid kuuluda nii tänapäeva rühmade esindajad, kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk Agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542mln. - 485mln. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid toiduksrikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad, näiteks: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes.

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Kestus: 542 mln. aastat tagasi kuni tänapäevani.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485mln. - 443mln. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks: käsijalgsed, trioloobid, korallid jne. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõppes kiire jahenemise ja jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus: 443mln. - 319mln. Siluri ajastul mered soojenesid ja kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Esimesed lihtsa ehitusega taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, näiteks: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid jne.

Devon

419 BCE

Kestus: 419mln. - 359mln. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsnjalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealdel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Meresid ja järvi asustasid kalad, kellest osad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks muutus madal ja hõre maismaataimestik esimesteks metsadeks. Ilmusid esimesed ka kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359mln. - 299mln. Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas palju lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Samuti ilmusid maismaale esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus: 299mln. - 252mln. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseosa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad. Permi taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus: 250mln. - 200mln. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, permi ajastu lõpul toimunud väljasuremise tõttu. Taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus: 201mln. - 145mln. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145mln.- 66mln. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Palogeen

66 BCE

Kestus: 66mln. - 23mln. Peale dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul sooja ja niiske kliimaga troopilised metsad muutusid kliima jahenemise tõttu preeriateks ja savannideks.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23mln. - 2,5mln. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja pooluste jääkatte kujunemise.

Kvatenaar

2 BCE

Kestus: 2,5mln - 1mln. a tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud palju imetajaid - (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi mõjustikule.