Eesti esiaeg

By kaiu
  • Period: 11,000 BCE to 1250

    Eesti esiaeg

    Eesti esiaega jagatakse kolmeks erinevaks perioodiks ; kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis elati kiviajal rannikualadel ja veekogude läheduses, kuigi inimeste asustus polnud püsiv.
    Hiljem rännati ka sisemaadele et tegeleda põllunduse ning karjakasvatusega.
  • 9600 BCE

    KIVIAEG

    KIVIAEG
  • Period: 9600 BCE to 1800 BCE

    KIVIAEG

    Vabanesid jää alt esimesed piirkonnad (kokku võttis see protsess u. 2000 a.)
    Sulaveedega tekkisid esimesed järved ja hakkas arenema jääaja järgne elustik.
    Toitumine oli peamiselt korilus ja küttimine.
    Hilisemal ajal arenesid välja esimesed algelised kivitööriistad ja relvad.
    Arheoloogilised leiud näitavad, et neil olid juba siis kultuurilised ja sotsiaalsed tavad, osaleti kaubanduses ja vahetuses naaberkogukondadega.
    Esimesed püsivamad asulad.
    Hakati kasutama ka erinevaid keeli.
  • 1800 BCE

    PRONKSIAEG

    PRONKSIAEG
  • Period: 1800 BCE to 500 BCE

    PRONKSIAEG

    Seda iseloomustab metallitöötluse arengu kasv.
    Võeti kasutusele üldine metallitöötlus, mis mõjutas palju erinevate esemete ja tööriistade valmimist.
    Tekkisid suuremad püsivad asulad, kus elatusallikaks olid põllundus, karjakasvatus ja käsitöö.
    Loodi esimesed mälestised nagu kivikirstkalmed ja kivirajatised, millel oi religioosne tähendus.
    Toimus kaubanduslike suhete laienemine kogukondade vahel.
  • 1000 BCE

    Muhu odaots

    Muhu odaots
    Eestis ei ole otseseid pronksiaja relvade/tööriistade leide, kuna eestis puudusid materjalid. Siin olid kasutusel välismaalt sisse toodud esemed ning relvad. Eestist on leitud pronksist oda ots (Muhu saarelt), mida dateeritaksse 14.-15. sajandisse.
  • 500 BCE

    RAUAAEG

    RAUAAEG
  • Period: 500 BCE to 1250

    RAUAAEG

    Võeti kasutusele laialdasem raud ning selle erinevad töötlemisviisid.
    Raud võimaldas paremaid ja tõhusamaid tööriistu, millega arenes ka põllumajandus ning küttimine.
    Tekkisid suuremad ja keerulisemad asulad, sealhulgas ka kaitstud ehitised nagu linnused. Mis olid sageli kohalike kogukondade keskuseks.
    Rauaaegsele Eestile on iseloomulikud mitmed kultuurilised ja religioossed nähtused. Sealhulgas kalmistud, ohvrikivid ja arheoloogilised leiud, need annavad ka aimu tolleaegsetest eluoludest.