Biokronoloogiline skaala Liso-Lizete R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mis on mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Ühisest esivanemast tekkisid bakterid ja arhed.

Proterosoikum ehk argueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivad tsüanobakterid tekitavad atmosfääri ja ookeanide pinnakihis hapnikusisalduse suurenemist.

Proterosoikum ehk argueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Eukarüootide seas evolutsioneerusid nii taimed, seened kui ka hulkraksed loomad.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Sellesse loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, näiteks käsnad ja käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks tigudel ja karpidel tekkisid kojad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. See lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ning muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid rifid, mille ehitasid käsnad, korallid ja lubivetikad. Seal ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad asustavad paljud järved ja mered. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

363 BCE

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänaüäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Suurenes paljasseemnetaimede arv, meredes tekkis luukalade osakaal ja maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal elavatest liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise ajal hukkusid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Seda põhjustas meteoriidiplahvatus.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teise hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

45 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kasside teke

16 BCE

Inimahvide teke

3 BCE

Mammutite väljasuremine

2 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Algas 2,5 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese eellased, ehk perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.