-
Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)
... oli eesti kirjamees ja arst. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks.
Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust. -
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
...oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst.
Kreutzwald on tuntud kui lauluisa ja Viru laulik. Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857–1861).
1855. aastal teatati Õpetatud Eesti Seltsi septembrikoosolekul eepose "Kalevipoeg" valmimisest ja otsustati eepos koos saksakeelse tõlkega trükis avaldada. -
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890)
... oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. -
Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
Asutatud aastal 1838, suleti 1950 ning taastati aastal 1988. On vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts. Nende eesmärk on teadmiste edendamine eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. -
Period: to
Ärkamisaeg
-
Jakob Hurt (1839-1907)
oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja tegelasi. Ta algatas eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud organisatsioonide töös. -
Carl Robert Jakobson (1841-1882)
...oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1868. ja 1870. aastal pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid aastal 1870 raamatuna. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881. aastal valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. -
Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine
Eestimaa Kirjanduse Ühing oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 1842-1940. -
Lydia Koidula (1843-1886)
oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Tema varasem looming koosnes põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. -
Esimene Perno Postimehe number
Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen, mis oli ka esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Perno Postimehe ilmuma hakkamist peetakse tihti ka ärkamisaja alguseks. -
"Kalevipoja" ilmumine
"Kalevipoeg" on 19.sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt koostatud Eesti rahvuseepos. Seda peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks. -
Vanemuise ja Estonia seltsi asutamine
Vanemuise Selts on ühendus, mis tegeles algselt peamiselt koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega, millele hiljemlisandus ka näitemäng. Selts asutati Johann Voldemar Jannseni eestvedamisel 1865. aasta jaanipäeval.
Estonia on aastal 1865 asutatud laulu- ja mänguselts. 1940ndal aastal seltsi tegevus lõpetati, kuid taasasutati aastal 1990. -
Esimene üldlaulupidu
Esimene üldlaulupidu toimus 30. juunil-2. juulil 1869. aastal Tartus. Esimese üle.eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselt Vanemuine. -
"Kolm isamaa kõnet"
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka raamatuna aastal 1870. -
Ajaleht Sakala
Sakala on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Viljandimaal. Ajalehe Sakala asutas 1878. aastal Carl Robert Jakobson. -
Venestusaja algus
-
Rahvaluule kogumine
Jakob Hurt kutsub kõiki rahvaluulet koguma. Eestimaa kultuuri arendamise põhimõttel. -
Ajaleht Teataja
Teataja oli aastail 1901-1905 Tallinnas ilmunud päevaleht. Väljaandja oli Konstantin Päts.