-
Period: 11,000 BCE to 1250 BCE
Eesti esiaeg
Eesti esiaeg jaguneb mitmeks perioodiks , sealhulgas kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
Need perioodid kajastavad inimeste eluviisi, tööriistu ja ehitisi. -
9600 BCE
Kiviaeg
Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviajal inimesed kasutasid kivist tööriistu ja elasid küttide-korilastena.
Mõned arheoloogilised leiud on luustikud ja vanad asula kohad.
Inimesed elasid laagrites. -
9600 BCE
Kiviaja tööriistad
Inimesed kasutasid erinevaid kive ja luud, et luua vajalikke tööriistu.
Üks levinumaid tööriistu oli kivikirves, mis oli valmistatud suuremast kivitükist ning kasutati puidu lõikamiseks ja töötlemiseks.
Lisaks sellele kasutati ka luust nooli jahipidamiseks ning puust odaotsi, mida kasutati nii jahipidamisel kui ka enesekaitseks. -
Period: 9600 BCE to 1800 BCE
Kiviaeg
-
1800 BCE
Pronksiaja asula
Kaali kindlustatud asula. -
1800 BCE
Pronksiaja tööriistad
Levinumad pronksiaja tööristad olid pronksist noad, kirved, naelad, odad ja nooltega laskmiseks kasutatavad vibud.
Need tööriistad võimaldasid inimestel jahtuda, valmistada toitu ja puid lõhkuda. -
Period: 1800 BCE to 500 BCE
Pronksiaeg
Eestlased kasutasid pronksist valmistatud tööriistu, relvi, ehteid, elasid peamiselt külades ja tegelesid põllumajanduse, karjakasvatuse ja kaubandusega.
Mõned arheoloogilised leiud on pronksiaegsed kalmistud, keskaegsed linnused. -
500 BCE
Rauaaegsed ehted
Olid erinevad ehted nagu kaelakeed, käevõrud, sõrmused jne.
Need ehted olid sageli valmistatud hõbedast, pronksist vōi rauast ning kaunistatud erinevate mustrite või sümbolitega.
Mõned levinud sümbolid olid päike, kuu, loomad, taimed ja geomeetrilised kujundid.
Need sümbolid võisid väljendada erinevaid jumalaid ja loodusega seotud uskumusi. -
500 BCE
Asulad
Hilispronksiaja kindlustatud asulatest on varase rauaaja alguses edasi püsinud Asval ja Iru linnamäel. -
Period: 500 BCE to 1200 BCE
Rauaaeg
Rauaaegset Eestit iseloomustavad rauatootmise ja -töötluse oskuste arengut.
Arheoloogilistest leidudest on leitud rauast tööriistu, relvi ja ehteid.
Samuti on avastatud raua tootmiskohti ja asulaid.
Inimesed tegelesid peamiselt ikka pöllumajandusega, käsitööga (rauatöötlemine, keraamika ja tekstiilitöö).