20. sajand kirjanduses

Noor-Eesti

1905

Salajastest õpilasringidest kirjanduslik rühmitus, kuhu kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähesel määral oli sellega seotud ka A.H. Tammsaare. Hääbus I maailmasõja ajal.
Tähtsus: elavdas Eesti kultuurielu, rikastas ja arendas eesti keelt, sellest kasvas välja rühmitus Siuru.

Modernism

1905

Tunnusjooned: emotsioonirikas, keerulisemad kõnekujundid, pessimistlik toon, filosoofiale toetuv, fantaasiarikkam.
Modernismi voolud: sümbolism, futurism, sürrealism, ekspressionism, eksistentsialism, imažism, vortitsism, dadaism.
Kestis 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani.

Futurism

1909

Sai alguse Itaalias tänu F.T Marinetti teosele ''Loomise ja futurismi manifest''.
Eestisse jõudis 1910.
Tunnusjooned: agressiivsus, vanade kultuuritraditsioonide hülgamine, fragmentaarne, võõristust tekitav, linliku eluviisi ja liikumise imetlemine.

''Kevade''

1912

Üks Eesti kirjanduse kõige tuntumaid teoseid. See on ilmunud 21 trükis ja on tõlgitud 13 keelde. See on Eesti koolides ka osa kohustuslikust kirjandusest ning sellest raamatust on tehtud ka film.

Teadvuse vool

1915

Teadvuse vool on tehnika, kus kirjanik annab loo tegelase pilgu läbi. Terve romaan on põhimõtteliselt ühe tegelase sisemonoloog ning seetõttu võib olla veidi keeruline sellist tehnikat kasutavat raamatut lugeda, kuna aeg on enamasti teostes segamini.
Seda tehnikat on kasutanud: James Joyce, Virginia Woolf, Marcel Proust ning Eestist Vaino Vahing.

''Metamorfoos''

1915

Franz Kafka kuulsaim teos.

Siuru

1917

Eesti kirjandusrühmitus, kuhu kuulusid Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu.
Muutis Eestis kirjanduse populaarsemaks ning tõmbasid sellele ka ühise tähelepanu.

Kadunud põlvkond

1920

Kadunud põlvkond on generatsioon inimesi, kes on üle elanud I maailmasõja õudused või sellel ajal üles kasvanud.
Kadunud põlvkonna tuntuimad autorid: E.Hemingway, F.S. Fitzgerald, E.M. Remarque

Tunnusjooned: autobiograafiline, jõukate inimeste eluviisi kirjeldus, Ameerika unistuse surm, soo rollide muutus, mineviku idealiseerimine
Gertrude Stein võttis esimesena kasutusele selle termini.

''Meie''

1921

Jevgeni Zamjatini romaan, mis kirjeldab elu totalitaarses ühiskonnas läbi peategelase D-503 silmade. See raamat on tähtis, kuna see inspireeris George Orwelli teost ''1984''.

''Ulysses''

1922

James Joyce äärmiselt pikk raamat (~700 lehekülge).

Sürrealism

1924

Üks modernismi vooludest. Nii kirjanduse kui ka kunsti vool.
Tunnusjooned: ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid.
Hääbus II maailmasõja lõpuks

''Suur Gatsby''

1925

Francis Scott Fitzgeraldi kuulsaim teos.

''Proua Dalloway''

1925

Virginia Woolfi teos, mis käsitleb feminismi ja biseksuaalsust.

''Tõde ja õigus''

1926

A.H. Tammsaare viieosaline romaanisari. Tegelikult ilmus aastatel 1926-1933. Sellest on saanud Eesti kirjanduse tüvitekst. Käsitleb inimese suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. Teos on tõlgitud täielikult kuute keelde ning osaliselt kolme keelde.

"Hiirtest ja inimestest"

1937

John Steinbecki novell, mis kirjeldab kahe inimese seiklusi USAs otsides tööd ülemaailmnse majanduskriisi ajal.

''Iiveldus''

1938

Jean-Paul Sartre esimene teos. Käsitles eksistentsiaalset kriisi ning ''avas ukse eksistentsialismile''.

Eksistentsialism

1939

Filosoofiline ja kirjanduslik vool, mille algust mõjutas II maailmasõda ja ülemaailmne majanduskriis. Selle filosoofia põhimõte on, et elu on mõttetu, kuid iga inimene saab ise välja mõelda elu mõtte.
Tunnusjooned: enesega seotud mõtted, negatiivsed tagajärjed igas otsuses, universum on ükskõikne inimeste suhtes, igaüks vastutab iseenda otsuste ja tagajärgede üle.
S. Kierkegraad algatas 19. sajandil, kui J.P. Sartre ja A. Camus tegid 20. sajandil selle populaarsemaks.

''Võõras''

1942

Albert Camus kõige populaarsem teos, mis käsitleb eksistentsialismi ja absurdi. Ainulaadne teos, millel on äärmiselt eraldatud ja ükskõikne toon ning aitab lugejal mõista elu mõttetust ja seda aksepteerida.

''1984''

1949

George Orwelli romaan, mis kirjeldab totalitaarset tulevikuriiki. Sellest teosest tulevad paljud nagu ''Suur Vend'', ''mõtterõim'', ''mäluauk''.
Peatakse 20. sajandi üheks parimaks raamatuks.

Biitnikud

1950

Biitnik Ameerikas tekkinud subkultuurse biitnike põlvkonna (Beat Generation) maailmavaadet pooldav ja selle eluviisi järgi elav isik. Seda seostati ühiskonna madalamate kihtidega. Võib võrrelda tänapäeva hipsteritega.
Kuulsad biitnikud: William S. Burrough, Jack Kerouaci, Allen Ginsberg

Absurditeater

1950

Modernistlik teatrikunst, mis tuleneb absurdikirjandusest.
Tunnusjooned: pöörduv, ebaloogiline, ootamatu
Kuulsad näitekirjanikud: Samuel Beckett, Albert Camus, Mati Unt

"Vangistatud mõistus"

1953

Czeslav Miloszi teos, mis kirjeldab nelja erineva Ida-Euroopa kirjaniku elu totalitaarses ühiskonnas ning kuidas see neid mõjutas.

Ulmekirjandus

1954

See on kirjandus, mis kujutab ebareaalseid maailmu. See arenes terve 20. sajandi jooksul ning on tänapäevalgi populaarne. Ulmekirjanduse tähtsuse kasv on tugevasti seotud filmikunsti arenguga.
Ulmekirjanduse žanrid: imeulme, õudusulme ja teadusulme.
Kuulsad kirjanikud: J.R.R. Tolkien, Stephen King, Herbert Wells, J.K. Rowling

“Sõrmuste isand”

1954

J.R.R. Tolkieni kõige populaarsem teos. Suurepärane näide imeulmest.

''Lolita''

1955

Vladimir Nabokovi romaan. Kirjeldab täiskasvanud mehe armastust 12-aastase tütarlapse vastu.
20. sajandi üks parimaid raamatuid.
Seda on korduvalt lavastatud ooperina, muusikalina ja ka balletina. Sellest on arendatud ka filme.

Postmodernism

1956

Modernismi vastand. Pole olemas ühtset ja absoluutset tõde, kõik võib olla tõene, sest kõik oleneb kontekstist.

Tunnusjooned: skeptilisus, paranoilisus, fragmentaarsus, pastišš, iroonia, paroodia
Kuulsad kirjanikud: Italo Calvino, Hando Runnel, Mati Unt, Jacques Derrida

Kuldsete kuuekümnendate kassetipõlvkond

1962

Niinimetatud ''sulaaeg''. Ühiskonna avatus suurenes, vaimne surve vähenes ning ilmnes elementaarne isikuvabadus. Kutsutakse ''kassetipõlvkonnaks'' kuna sellel perioodil (1962-1967) ilmus viis ''kasseti'' ehk luulekogu.
Debüteeriisid Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa.

Psühholoogiline modernism ENSVs

1970

Kirjandusvool, kus käsitleti psühholoogilist lähivaatlust. Sellega edastatakse tegelase mõttemaailma ja emotsioonide. Tugev seos teadvuse vooluga.
Tähtsad autorid: Vaino Vahing, Maimu Berg, Mati Unt

Graafiline romaan

1986

Koomiksi alaliik, mis on mõeldud täiskasvanutele. Raamatuformaadis teos, kus kasutatakse koomiksi tehnikaid. Pöörab rohkem tähelepanu draamale, seiklusele ja romantikale
Tähtsaim autor on Rodolphe Töpffer.