-
2000 BCE
Minoiline tsivilisatsioon
Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaks keskuseks sai Knossos. -
Period: 2000 BCE to 1100 BCE
KREEKA-MÜTEENE periood
- Tekkis kiri
- Alguse sai minoiline tsivilisatsioon
- Tähtsaim keskus Knossos
- Tsivilisatsioon arenes Mandri-Kreekas 1600 aastast eKr. Tähtsaim keskus Mükeene
- Vallutasid, valitsesid ning domineerisid meresid ja maid (Kreeta, Egenuse meri)
- Esimesed kindlustatud lossid
- 1200 eKr oli tsivilisatsiooni kiire allakäik (doorlaste sissetung)
-
1600 BCE
Mandri-Kreeka
1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreekas, sealseks tähtsaimaks keskuseks sai Mükeene. -
1600 BCE
Kreeka lagunemine
1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni jõudne allakäik. Kreeklaste hiilguse lõpp -
Period: 1100 BCE to 800 BCE
TUME AJAJÄRK
- Lossid hüljatud, kiri mahajäetud, elanikkonna vähenemine
- Tsivilisatsiooni eelne tase
- Ränne Väike-Aasia läänerannikule
- Relvad ja tööriistad rauast
- Suhted naabritega olid nõrgad
-
Period: 800 BCE to 500 BCE
ARHAILINE PERIOOD
-Ühiskonna areng: elanikkonna arvukus, linnade kujunemine
- Rikka ja suursuguse ülemkihi teke
- Kirjakasutus naases
- Olümpiamänguid 776 eKr
- Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel (kaubanduse areng)
- Raha müntimine - Linnriiklik korraldus -
776 BCE
Olümpiamängud
Iga nelja aasta tagant hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. Need omandasid ülekreekalise tähtsuse. -
700 BCE
Vahemeri ja Must meri
Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel sai alguse VIII sajand -
700 BCE
Raha
Kreeklased hakkasid VIII sajanil Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. -
700 BCE
Linnriigid
Ühiskonna sisemise korralduse täiustamine oli vajalik, seega hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Igas linnriigis olid ülesheitusele ja õiguskorrale kindlad piirjooned. Suhted omavahel vaenulikud, siseolud rahutud ja ebastabiilsed.