Saja aastane sõda

By Sander Juks
  • 1337

    Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi.

    Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi.
    Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana. Võideldi ka tulutoova villatootmise pärast, millest kumbki pool loobuda ei tahtnud.
    Allikas.Vikipeedia
  • Period: 1337 to 1453

    Saja aastane sõda

  • 1346

    Sõja esimene pool

    Sõja esimene pool
    Sõja esimene pool oli inglastele edukas, seda eelkõige tänu Inglise vibuküttidele, kes Prantsuse rüütlid juba kaugelt kahjutuks tegid. Sõja algul õnnestus väikesearvulisel Inglise väel, kus põhijõu moodustasid hästi väljaõpetatud vibukütid, anda 1346. aastal Crècy ja 1356. aastal Poitiers' lahingutes hävitav löök Prantsuse rüütliratsaväele. Seejuures langes Poitiers' lahingus inglaste kätte vangi ka Prantsusmaa kuningas Jean II Hea (valitses 1350-1364), kes elas vangistuses kuni elu lõpuni.
  • 1346

    must surm

    must surm
    Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.[1] Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.
  • 1356

    Potiers lahing

    Potiers lahing
    Poitiers' lahing oli 1356. aastal inglaste ja prantslaste vahel ning oli üks Saja-aastase sõja otsustavamaid. Inglased saavutasid Musta Printsi Edwardi juhtimisel täieliku võidu ning Prantsuse kuningas Jean II Hea langes nende kätte vangi.
  • 1358

    Pariisi ülestõus zakerii

    Poitiers' lahing oli 1356. aastal inglaste ja prantslaste vahel ning oli üks Saja-aastase sõja otsustavamaid. Inglased saavutasid Musta Printsi Edwardi juhtimisel täieliku võidu ning Prantsuse kuningas Jean II Hea langes nende kätte vangi.
  • 1420

    Saja aastase sõja keskpool

    Saja aastase sõja keskpool
    Inglismaa liitlaseks ajavahemikul 1420-1435 sai seni Prantsusmaa kuningale allunud Burgundia hertsogkond, kes vallutas antud perioodil suuri alasid Prantsusmaal ja Madalmaades. Inglased vallutasid Pariisi ning asusid piirama Orleansi.
  • 1429

    Jeanne d´Arc

    Jeanne d´Arc
    1. aastal krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks. Otsustava pöörde sõjategevusse tõi Jeanne d'Arc (nn Orleansi Neitsi), kel õnnestus veenda Prantsuse kuninga õukonda, et ta on "saadetud Jumala poolt Prantsusmaad päästma". Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite. 1430. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena burgundlaste kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana.
  • 1429

    Jeanne d´Arc sõjad

    Jeanne d´Arc sõjad
    Jeanne d'Arc määrati 1429. aastal Prantsuse vägede etteotsa ning tema innustusel saavutati rida võite. 1430. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena burgundlaste kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana.
  • 1430

    Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi

    Jeanne d´Arc langes reetmise tõttu vangi
    1. aastal langes Jeanne d'Arc reetmise tulemusena burgundlaste kätte vangi ning ta hukati tuleriidal ketseri ja nõiana.
  • 1453

    calaisi rahu

    calaisi rahu
    Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, kus inglased kaotasid 4000 meest. 1453. aastaks, kui sõjategevus rauges, oli Inglismaa kontrolli alla jäänud ainult Calais' kindlus koos lähiümbrusega Prantsusmaa põhjarannikul, mis jäi 1559. aastani Inglismaa kuninga valdusse.