Ristisõjad Lähis-Ida

ristisõjade põhjused

1095

Türklased vallutasid pühamaad. Urbanus II kutsus kõiki kristlasi oma pühamaad vabastada. 1099 nad jõudsid Jeerusalemi müüride alla. Neil õnnestus vallutada Jeerusalemmi

Jeruusalemm moslemite käes

1187

.1187 . aastal langes Jeruusalemm sultan Salah ad - Dini kätte . See tõi kaasa kõige esinduslikuma osavõtjate ringiga ristisõja : korraga läksid sõtta Saksa - Rooma keiser, Inglise kuningas ja Prantsusmaa kuningas .Vallutati Küpros ja Akkon ning kindlustati püha maa ühendusteed läänega , aga Jeruusalemma enam tagasi vallutada ei õnnestunud .

Konstantinoopoli vallutus

1204

Neljas ristisõja ajal sõjavägi kaldus veneetslaste nõudmisel teelt kõrvale ja vallutas 1204. a hoopis Konstantinoopoli. Linna laastamine oli julm ja Bütsantsile hukatuslik. Soov pidada ristisõdu idamaades hakkas seejärel vaibuma.

Viimane ladina kritlase linn

1291

Moslemite tugevneva surve all kuivasid ristisõdijate valdused Lähis-Idas kokku. 1291.a langes ladina kristlaste viimane linn Akkon moslemite kätte. Püha maa tagasivõitmise plaani ei maetud siiski kohe maha.

Ristsõja tagajärjed

1300

Esimesed ristisõdijad läksid pühale maale selleks, et vabastada kristlikud pühapaigad. 200a. hiljem olid need moslemite valduses.Euroopa aadlisuguvõsad olid välja surnud, sest kõik nende pojad sõjal langenud. Euroopa jaoks oli ka positiivseid tagajärjed. l Vahetu kokkupuude araablaste kommete ja kultuuriga oli muutnud üpriski karmide tingimustega harjunud rüütlite elustiili. Euroopa käsitöölised õppisid oma ametivendadelt uusi töövõtteid ja hakkasid valmistama uusi tooteid.