-
4600 BCE
Maa teke
-
4600 BCE
Hadaikum
kestus: 4,6mld kuni 4mld
periood oli vulkaaniliselt aktiivne
sagedased meteoriidisajud
Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
-
4000 BCE
Arhaikum
kestus:4mld kuni 2,5 mld
meredes arenesid algelised eluvormid
sellest ajaperioodist on leitud kõige vanemaid stromatoliidid -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliitide arengu algus
-
2500 BCE
proterosoikum
kestus: 2,5mld kuni 0,542mld
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist -
Period: 2500 BCE to 550 BCE
proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
mitmerakuliste organismide teke
-
542 BCE
Kambrium
kestus: 542milj kuni 485milj
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis
eksisteerivad ka tänapäeval.
esimesd vees elavad elusolendid -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
palesoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
kestvus: 485milj kuni 443milj
Soojades troopikameredes elasid: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid välja esimesed maismaataimed.
ajastu lõpus jääaeg. -
443 BCE
Silur
kestus: 443milj kuni 419milj
maismaal hakkasid elama ka peale taimede loomad nt. skorpionid ja tuhatjalgsed. -
419 BCE
Devon
kestus: 419milj kuni 359milj
suured kiskja kalad meres
ajastu lõpuks olid tekkinud metsad ja esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal olema. -
359 BCE
Karbon
kestus: 359milj kuni 300milj
maismaad kattis mets, kus kasvasid hiiglased puukujulised eellased.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
300 BCE
Perm
kestus: 300milj kuni 250milj
tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean
maismaal elasid enamasti roomajad, kasvas palju paljasseemnetaimi, meres palju luukalu
ajastu lõpus oli ajaloo suurim väljasuremine (95% liikidest) -
Period: 252 BCE to 66 BCE
mesosoikum ehk keskaegkond
-
250 BCE
Triias
kestus: 250milj kuni 200 milj
algus oli liigivaene kuid hakkasid ilmuma esimesed dinosaurused ning nad said peamiseks loomarühmaks maismaal.
ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes karpide ja ammoniitide osakaal -
200 BCE
Juura
kestus: 200milj kuni 145milj
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad võtsid üle ning olid põhilised rühmad.
ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedega. -
145 BCE
Kriit
kestus: 145 milj kuni 66milj
esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
arenesid uued imetaja ja linnu liigid, dinosaurused olid ikka enamuses. ajastu lõpus oli suur väljasuremine, hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
paleogeen
kestus: 66milj kuni 23milj
peale dinosauruste jt. välja suremist hakkas kiire imetajate ja lindude evolutsioon.
kliima oli soe ning troopiline kuid läks järk järgult jahedamaks.
ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
kestus: 23milj kuni 2,5milj
mandrite geograafia ning taimestik ja loomastik omastasid tänapäevase ilme.
laialt hakkasid ilmuma rotid, laululinnud, maod ja hiired ning kujunesid välja tänapäevased imetajad. kliima jahenes ja korduvalt oli jääs -
3 BCE
Kvarternaar
kestus: 2,5milj kuni tänaseni
ajastu algul ilmnesid inimese vahetud eellased perekond homo eellasi kellest arenes välja tänapäevane homo sapiens.
surid välja paljud imetajad nt mammut ning karvane ninasarvik ning seda seostatakse inimeste ülevõtmisega