-
4600 BCE
Hadaikum
Hadaikum oli Maa tekkimise ja kujunemise periood. Maal purskasid vulkaanid ning seda tabasid meteoriidisajud, millest mõned teadlased usuvad, et vesi võis tulla. Maakoor oli veel vedel kuni umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, millal selle tardumine toimus. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu tekkimine
Arvatakse, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi põrkus meie planeediga kokku Marsi-suurune keha, mille tulemusena tekkis meie kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Arhaikumi ajastul oli Maa piisavalt jahtunud, et veeauru kondenseerumisel tekkisid ookeanid, kus arenesid esimesed algelised eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum
Proterosoikumis hakkas toimuma fotosünteesimine. Tsüanobakterid kasutasid päikeseenergiat oma talitluseks ning kõrvaltoimena suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
720 BCE
Lumepalli-Maa
Kuna atmosfääri esines palju metaani, tekkis selle reaktsioonis hapnikuga süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole sama hea kasvuhoonegaas kui metaan ja selle tulemusena jahtus Maa ning oli kaetud jääga paar korda. -
542 BCE
Kambrium
Kambriumis hakkas elu vohama. Vetikate hulk kasvas, tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused ja esimesed kalad. Seda tuntakse kambriumi plahvatusena, sest see on kõige mitmekesisem elusorganismide teke ajaloos. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ordoviitsiumi ajastu lõpus tõi jääaeg endaga kaasa ookeanipinna alanemise, mille tõttu toimus mereelustikus massiline väljasuremine, kuid tekkisid ka esimesed maismaataimed. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Siluri ajastul jätkasid maismaataimed samas vaimus ning sinna lisandusid ka mõned väiksemad loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Devoni troopikameredes elas rikkalik põhjaekustik ning korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Nüüdseks olid kalad arenenud palju suuremaks ning osutusid tippkiskjateks. Ei tohiks ka unustada maismaad, kus devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad ja maa peale ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Karbonis olid maismaal metsad juba täies hoos. Kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud eelkäijad. Üleujutatavatel aladel tekkisid nendest taimedest kivisüsi. Loomadest ilmusid juurde roomajad, kuid peamiselt asustasid seda jõledad vastikud tohutult suured putukad, kellest mõned omandasid võime lennata. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Permis tekkis Pangea, kus sisealad olid kaetud kuiva kõrbega, mida asustasid nüüd roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, milles õnneks kadusid need jäledad peletised koos ülejäänud 95% Maa liikidega. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Kuna eelmine väljasuremine oli nii tohutult suur võttis veidi aega triiase ajastul liikidel mitmekesistuda. Ilmusid dinosaurused, kes peale veel üht väljasuremist said peamiseks loomarühmaks. Ilmusid ka imetajad, kes olid dinosaurustest väga palju väiksemad ja nõrgemad. Meredes tekkis juurde rohkem ammoniite ja karpe. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
201 BCE
Juura
Juural säilitasid oma kohta dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad üle teiste triiase peridoodil levinud loomade. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad ning ookeanidesse sattus palju roomajaid nagu ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres olid arenenud tänapäevased kalad ja paljasseemnetaimedest metsad katsid maismaad tihedalt. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Tärkasid esimesed õistaimed, mis silmapilgul võtsid üle kogu maailma. Arenesid mõned uued imetaja- ja linnuliigid. Dinosaurused jätkasid oma tavapärast elu, domineerides kõiki loomi, kui järsku ühel päeval juhtus midagi ootamatut. Taevast sadas alla tuld, vulkaanid purskasid halastamatult, maailm oli täis kaost. Nii suridki dinosaurused ja merelised roomajad (arvatavasti). -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Kuna dinosauruste kadumisega olid alles jäänud linnud ja imetajad, said nad edasi areneda ilma palju ohtlikuma liigi pärast muretsemata. Imetajad eriti kujunesid välja väga liigirikkaks rühmaks. Kliima oli algul soe, kuid hakkas tasapisi jahenema kuni valdavaks muutusid heitlehelisedmtaimed ja tekkisid ilmatud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrid triivisid selliseks nagu tänapäeval. Arenesid tänapäevased loomad ja taimed ning laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad, alustades lahknemist ahvidest liigiga australopiteekus. Maa jahenes ja jälle jäätus mõned korrad. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Lõpuks ilmusid ka parimad imetajad. Liik Homo habilis arenes Aafrikas kuni tänapäevase liigini Homo sapiens, kes on vallutanud maailma. Selle käigus on välja surnud palju teisi imetaja- ja linnuliike, mida peetakse juhtunuks meie tõttu.