-
Näljahädad ja ärev meeleolu
1789 aasta kevadel valitsesid Prantsusmaad ärevad meeleolud. Ilm oli läinud halvaks 1788 aasta suvel,mis tähendab et suur torm oli hävitanud saagi. -
Bastille’ vallutamine
- aasta Bastille'i vallutamine oli oluline sündmus Prantsuse revolutsiooni ajal. Bastille oli vangla ja sümbol kuningliku võimu üle. Vallutamine näitas rahva rahulolematust ja soovi muutusteks.
-
Vana korra likvideerimine
1790 a. likvideeriti vana kord k.a vana korra põhialus seisuslik ühiskond. -
Põhiseaduse projekt
- aasta suveks oli uue põhiseaduse projekt valmis. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kus on kuninga võim piiratud.
-
Kuninga keeldumine
Enne põhiseaduse otsustas kuningas, et ta ei ole nõus oma võimu vähendamisega ning otsustas põgeneda ja revolutsiooni vastu võidelda. Ta leiti ning algul hoiti teda oma lossis vangis. -
Sõja kuulutamine Prantsusmaa poolt
1792 aasta aprillis otsustas Prantuse valitsus, et nad ennetavad rünnakut ning hoopis kuulutavad ise sõja Austriale. Tänu vana korra armeele said prantslased austrastelt lüüa. Ka Preisi kuningriik oli otsustanud astuda sõtta. Nad teatasid, et kui keegi Prantsusmaa kuningat Louisi või ta perekonda puudutab siis hävib Pariis. Nüüd saadi aru kelle poolt on kuningas. -
Vabariik
- septembril peatas Seaduslik Kogu kuninga volitused ja kuulutati välja vabariik. Nüüd oli rahvaesindajaks Rahvuskonvent, neil jäi otsustada, mis saab kukutatud kuningast.
-
Kuninga hukkumine
1973 aasta alguses hukati kuningas Louis giljotiinil. Kuninga hukkamine viis Prantsusmaa sõtta. -
Jakobiinide diktatuur ja Robespierre
Jakobiinid olid radikaalsed revolutsionäärid, kes soovisid muuta Prantsusmaad ja kehtestada revolutsioonilisi ideid. Jakobiinide diktatuur kestis umbes aasta. Sel ajavahemikul võeti vastu erinevaid radikaalseid ja õudsaid otsuseid. Seal hulgas Robespierrei juhitud hirmuvalitsus. Siiski lõppes see Robesoierri kukutamise ja võimuvõitlusega. -
Revolutsiooni lõpp
Napoleon lõpetas revolutsiooni võttes võimu enda kätte ja kuulutades end Prantsusmaa esimeseks konsuliks. Ta kehtestas ka uue põhiseaduse, mis tugevdas tema võimu ning stabiliseeris riigi pärast revolutsiooni aastaid. Revolutsiion oli sellega lõppenud.