-
Period: to
Baltisakslaste ümberasumine
Baltisakslaste ümberasumine (Umsiedlung). Eestist lahkus 1939–40 umbes 14 500 inimest, järelümberasumise (Nachumsiedlung) ajal 1941 lahkus veel 7000 inimest. Ümberasujate hulgas oli palju eestlasi, kes suutsid tõestada oma saksa päritolu või seotust Saksamaaga. Baltisakslaste lahkumine, mille üle rahvuslased rõõmustasid, oli tegelikult märgiks selle kohta, et NSV Liit Saksamaa nõusolekul Eesti peagi okupeerib. -
Molotovi-Ribbendopi pakt
Mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas. Lepingule kirjutasid 1939. aastal Moskvas alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop.[ -
Baaside leping
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelsõlmitud leping, millega Eesti sunniti lubama oma territooriumile Punaarmee üksused. -
Eestile ja Lätile esitati ultimaatumid.
Balti riike süüdistati vastastikuse abistamise paktide rikkumises ja sõjalise liidu moodustamises, mis ähvardavat NSV Liidu julgeolekut. Sõjalise sissetungi ähvardusel nõuti neilt uute, Nõukogude-meelsete valitsuste moodustamist ja Punaarmee takistamatut sissepääsu. Kuna sõjaline vastupanu polnud pärast baaside lepingut võimalik ja abi polnud kuskilt loota, võttis Eesti valitsus 16. juunil ultimaatumi vastu. -
Valitsus astub tagasi
NSV Liidu ultimaatumit täites astus J. Uluotsa valitsus 16. juunil tagasi ja Konstantin Päts hakkas moodustama uut valitsust. -
Eesti okupeeritakse punarmee ja baasiväe poolt
- juunil tulid Punaarmee üksused (ligi 100 000 meest) Eestisse ja okupeerisid koos baasivägedega kogu riigi. 17. juunil kirjutas Laidoner Narvas alla dokumendile, millega Eestile dikteeriti sissetungirežiimi tingimused; 42 000-meheline Kaitseliit desarmeeriti. Valitsus lootis, et sõjalist kokkupõrget vältides õnnestub vähemalt osaliseltki iseseisvus säilitada.
-
Meeleavaldused, nukuvalitsus
"Spontaansed" meeleavaldused. Samal päeval nimetas president Päts eriõigusega antud käskkirjaga ametisse Ždanovi ettekirjutatud nukuvalitsuse. -
Nukuparlament
K. Päts saatis oma otsusega VI Riigikogu laiali ja määras uued valimised, andes nende korraldamise J. Varese valitsusele. Valimiste läbiviimisel rikuti jämedalt Eesti põhiseadust. Riiginõukogu ei moodustatud, kommunistide juhitud Eesti Töötava Rahva Liidu (ETRL) vastaskandidaadid (neid esitasid 66 valimisringkonda 80-st) taandati kui „rahvavaenlased” või sunniti loobuma. Valijaid sunniti ähvarduste abil valimistest osa võtma, valimistoiminguisse sekkus Punaarmee, valimistulemusi võltsiti. -
Period: to
Nõukogude okupatsioon
Eesti sovetiseeriti, suuromand natsionaliseeeriti, plaanimajandus, maaomad natsionaliseeriti (talud mitte suuremad kui 30 ha), rahareform, kultuurirevolutsioon, tsensuur, piiratud kodanikuvabadused, poliitilised repressioonid (vangilaangrid, küüditamine, hukkamised NSV kriminaalkoodeksi järgi.)
Eestlased Punaarmee koosseisus esialgu 22. territoriaalne laskekorpus hiljem laskekorpus. -
Omakaitse paraad Tartus peale linna vabastamist
Sakslastesse suhtuti kui päästjatesse. -
Period: to
Suvesõda
Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude tsiviilisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. -
Küüditamine
Eestist arreteeriti umbes 3000 meest, kellest enamik suri GULAG-i koonduslaagrites. Nende perekonnaliikmed (7000 naist-last-vanurit) saadeti Siberi küladesse, kus paljud hukkusid. -
Saksamaa ründab Nõukogude Liitu
-
Atandi Harta välja kuulutamine
USA ja UK sõlmitud kokkulepe sõjajärgse maailmakorralduse kohta. See tekitas Eestis läänedemokraatiale vastupanuliikumise. -
Period: to
Saksa okupatsioon
Eesti iseseisvust ei tunnistatud ja okupatsioonivõimude käepikendusena loodi Eesti omavalitsus; majanduses lähtuti Saksamaa huvidest, põllumajanduses kehtestati müüginormid; natsionaliseeritud varasid ei tagastatud (kuid anti endistele omanikele kasutada); põlevkivitööstuse laiendamine.
Eestlased Saksa sõjaväe koosseisus Eesti ,SIIS-leegion -
Soomepoiste tagasitulek
-
Period: to
Sinimägede lahing
-
Leningradi blokaadi lõppemine
-
Märtsipommitamine Tallinnas
-
Käsikiri Vabariigi Valitsuse moodustamiseks
Peaministri Jüri Uluotsa käsikiri. Katsega taaskehtestada Eesti vabariigi õiguslik järjepidevus loodi olukord, kus Nõukogudeliit selgelt okupeeris Eesti Vabariigi pealinna Tallinna. -
Punalipu heiskamine Pika Hermani tornis
-
Nõukogude okupatsioon
Punaarmee vallutab uuesti Tallinna. Uus valitsus arreteeritakse ning saadetakse Siberisse vangilaagritesse.