Arvuti tunni töö

By P1xel

  • Venemaa revolutsioon

    Veebruaris 1917 algas Venemaa tollases pealinnas Peterburis revolutsioon, tsaar kukutati ja võimule tuli ajutine valitsus

  • Keisririigi koosseis

    Suurem osa sellest kuulus 1917. aasta veebruarirevolutsiooni alguses Vene keisririigi koosseisu – nagu Eestigi.

  • Keskraada

    Märtsis 1917 tuli Kiievis kokku Ukraina rahvaesindajate kogu ehk keskraada, kus olid esindatud peaaegu kõik ukrainlasi ühendavad erakonnad ja sotsiaalsed rühmad.

  • Sakslased jõudsid Eesti piirile

    Venemaa vastu võidelnud Saksa väed jõudsid veebruaris 1918 Eesti piirile

  • Eesti Vabariik kuulutati välja

    Kasutades ära seda lühikest aega, mil venelased olid põgenenud ja sakslased ei olnud veel saabunud, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik.

  • Vabadussõda

    Eestlaste võitlusi aastatel 1918–1920 Nõukogude Venemaa ja baltisakslaste vastu nimetatakse kokku vabadussõjaks.

  • Iseseisev Ukraina

    Jaanuaris 1918 kuulutati Kesk- ja Ida-Ukrainas välja iseseisev Ukraina Rahvavabariik.

  • Võnnu lahing

    Eesti vastu võitles neil aastatel ka siinmail elanud baltisakslaste vägi Landeswehr, kelle üle saavutati võit 23. juunil 1919 praeguse Läti aladel toimunud Võnnu lahingus.

  • Lääne-Ukraina Rahvavabariik

    Aasta hiljem, jaanuaris 1919, ühines sellega Austria-Ungarile kuulunud aladel välja kuulutatud Lääne-Ukraina Rahvavabariik.

  • Tanner

    1. aastal sai Ukrainast ja Valgevenest Nõukogude-Poola sõja (1919‒1921) tanner

  • Vabadussõda ja võidupüha

    Eesti on ajaloos võitnud vaid ühe sõja – vabadussõja – ja võidupüha tähistatakse 23. juunil (aastal 1919 toimunud Võnnu lahingu mälestuseks).

  • Edukas peale tung

    Mai lõpus alustas aga Nõukogude sõjavägi ehk Punaarmee edukat pealetungi, vallutas Kiievi ja jõudis peagi Varssavi alla, kus sai 1920.

  • Tartu rahuleping

    Sama aasta sügisel algas iseseisvuse kaitseks Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõda, mis lõppes Tartu rahulepingu allakirjutamisega 2. veebruaril 1920. Eesti eraldus Venemaast.

  • Vabadusõja lõpp

    Eestlaste võitlusi aastatel 1918–1920 Nõukogude Venemaa ja baltisakslaste vastu nimetatakse kokku vabadussõjaks.

  • Poola sõjavägi ja Ukraina Rahvavabariik

    Esialgu läks Poola sõjaväel hästi: tihedas koostöös Ukraina Rahvavabariigi armeega vallutati 1920

  • Punaarme sai lüüa Poolalt

    Mai lõpus alustas aga Nõukogude sõjavägi ehk Punaarmee edukat pealetungi, vallutas Kiievi ja jõudis peagi Varssavi alla, kus sai 1920. aasta augustis aga poolakatelt hävitavalt lüüa. 1921.

  • Liit NSVL

    Ida-Ukrainast sai Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (NSV), mis moodustas detsembris 1922 koos Venemaa, Valgevene ja Taga-Kaukaasia riikidega (Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL).

  • Holodomor algas 1932 lõppes 1933

    Puhkes ulatuslik näljahäda ehk holodomor, mille ohvriks langes aastatel 1932‒1933 eri andmetel ligi 3,5 miljonit ukrainlast. See on olnud üks suuremaid tragöödiaid Ukraina ajaloos. Nõukogude ajal ei tohtinud sellest rääkida.

  • Teine maailmasõja algus 1939 lõppes 1945

    Teise maailmasõja (1939–1945) kutsusid esile kaks totalitaarset režiimi: Jossif Stalini juhitud kommunistlik Nõukogude Liit ja Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik (ehk natslik) Saksamaa.

  • Jagati ära hulk Euroopa riike

    1. augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti ehk lepingu, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel ära hulk Euroopa riike.

  • Poola kadus maailmakaardilt

    Esimesena kadus juba septembris 1939 maailmakaardilt Poola, mille lääneosa hõivas Saksamaa ja idaosa Nõukogude Liit.

  • Ukraina NSV

    Juunis 1940 vallutas Nõukogude Liit veel kaks territooriumi Rumeenialt ja liitis need Ukraina NSVga.

  • Nõukogude arme marsiss üle piiri

    Samal ajal, täpsemalt 17. juunil 1940 marssis üle Eesti piiri 100 000 Nõukogude punaarmeelast.

  • Saksamaa ründas oma hiljutist liitlast Nõukogude Liitu

    Juunis 1941 ründas Saksamaa oma hiljutist liitlast Nõukogude Liitu.

  • Eestiski algas Saksa okupatsioon

    Eestiski algas Saksa okupatsioon, mis kestis 22. septembrini 1944, mil Punaarmee taasvallutas Tallinna.

  • Punaarmee jätkab hävitamisega

    Kui Eesti oli sügisel 1944 taas okupeeritud, jätkas Punaarmee sõjategevust Euroopas, et hävitada Natsi-Saksamaa. Koalitsioon (liit) eesotsas USA ja Suurbritanniaga ründas Saksamaad läänest ning Nõukogude Liit idast.

  • Märtsipommitamine

    Ühe traagilisema sündmusena sellest vallutamisest jääb ajalukku 9. märts 1944, mil Nõukogude lennuvägi pommitas pool Tallinna, sealhulgas rahvuse sümboli, Estonia teatri varemeteks. Seda kutsutakse märtsipommitamiseks ja selle ohvreid mälestatakse igal aastal küünalde süütamisega Harju tänaval..

  • Kapitulatsiooniaktile alla kirjutamine kaks korda

    Saksamaa kirjutas kapitulatsiooniaktile alla kaks korda: 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis lääneliitlaste juuresolekul ja 8. mail oma pealinnas Berliinis, kui olid kohal nii lääne kui ka Nõukogude Liidu esindajad.

  • Asutati Euroopa Liit

    1. mail tähistatakse ka Euroopa päeva, sest just sel kuupäeval aastal 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest kasvas hiljem välja Euroopa Liit.

  • Moskvas tuli võimule Mihhail Gorbatšov

    Aastal 1985 tuli Moskvas võimule Mihhail Gorbatšov, kes sai aru, et Nõukogude Liit on lääneriikidest majanduslikult, sõjaliselt ja kultuuriliselt maha jäänud. Tema algatatud reformid (ümberkorraldused) püüdsid täiustada kommunistlikku korda, aga riik oli mandunud ja seda ei saanud enam kuidagi päästa.

  • Toimus puts

    1. augustil 1991, kui Moskvas oli toimumas putš (riigipööre) ja Mihhail Gorbatšov oli võimult kõrvaldatud, kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, meie tolleaegne parlament, Eesti iseseisvuse taastatuks.

  • Ukraina kuulutas ennast iseseisvaks

    Ukraina kuulutas end iseseisvaks neli päeva hiljem kui Eesti: 24. augustil 1991.

  • Vastu võeti uus põhiseadus

    Järgmisel aastal (1992) võeti vastu uus põhiseadus, sügisel alustasid tööd Riigikogu, peaminister Mart Laari juhitud valitsus ja president Lennart Meri. Eesti riik oli väga vaene, aga lootus, et elu läheb paremaks, väga suur.

  • Vene väde lahkumine

    Esialgu olid Eesti territooriumil veel Vene väed, mis lahkusid alles 31. augustil 1994. Seda kuupäeva peetakse sümboolselt II maailmasõja lõpuks Eestis.

  • Laeva Estonia uppumine

    1. sajandil Eesti areng on olnud viimased 30 aastat rahulik. Seda on raputanud vaid parvlaeva Estonia uppumine tormisel septembriööl 1994 ja aprillis 2007 lahvatanud pronksiöö, kui II maailmasõja mälestussamba ümberpaigaldamine Tõnismäelt Kaitseväe kalmistule vallandas linna rüüstamise.

  • Eesti liitus NATOga

    Tinglikult võib öelda, et riigi ülesehitamine kestis 2004. aastani, mil Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga.

  • Oranz revolutsioon

    Aastal 2004 algas nn oranž revolutsioon, mille tulemusena võimule tulnud president Viktor Juštšenko üritas pöörata Ukrainat näoga läände

  • meeleavaldajate ja miilitsa kokkupõrked

    1. aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate ja miilitsa kokkupõrked, kus hukkus üle 100 inimese

  • Krimmi poolsaare okupeerimine ja annekeetrimine

    Venemaa ei aktsepteerinud (ei kiitnud heaks) Ukraina valitsemises 2014. aasta veebruaris toimunud muudatusi ja selgelt valitud Euroopa suunda ning vastusammuna okupeeris ja annekteeris märtsikuus Krimmi poolsaare.

  • Süda Ukraina ja Venemaa vahel algas

    Sõda Ukrainas on niisiis kestnud alates 2014. aasta märtsist. Novembris 2021 ilmusid ajakirjandusse teated USA luureandmetest, mis näitasid Vene vägede koondumist Ukraina piiridele umbes 100 000 sõduriga.

  • Toimub sõda Venemaa ja Ukraina vahel

    Aastal 2022 on Euroopas käimas sõda. Eesti iseseisvuspäeva, 24. veebruari varahommikul muutusid Venemaa kaheksa aastat kestnud rünnakud Ukraina vastu täiemahuliseks ja julmaks vallutussõjaks.

  • Vaidlemine kas Ukraina saab NATOse

    Selle üle vaidlesid ukrainlased kuni sõja puhkemiseni 2022. aastal.

  • nõupidamised Ukrainaga

    1. märtsil 2022 otsustasid Euroopa riigijuhid, et nende tingimuste täitmise üle alustatakse Ukrainaga nõupidamisi.