-
Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Lepinguga määrati kindlaks, et Eesti Vabariik ja Saksa Riik ei asu ühelgi juhul teineteise vastu sõdima ega mingit muud laadi vägivalda tarvitama.
Lepingule kirjutasid alla Eesti Vabariigi nimel välisminister Karl Selter ja Saksa Riigi nimel välisminister Joachim von Ribbentrop. -
NSV Liidu vastastikuse abistamise pakt
NSV Liit sundis Eestile peale nn vastastikuse abistamise pakti , mis andis NSV Liidule õiguse pidada Eestis sõjaväebaase.
18. oktoober NSV Liidu väeosad (25 000 meest) ületasid Eesti piiri ja hakkasid liikuma baasidesse, algas baltisakslaste lahkumine Eestist. -
Talvesõda
Eestis baseeruvad NSV Liidu lennukid alustasid Soome linnade pommitamist, laevad Soome ranniku ja saarte tulistamist. Eestis algas salajane vabatahtlike kogumine ja saatmine Soome. -
Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine
Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi ning maailma tähelepanu oli sealsetel sündmustel, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Sovetiseerimise käigus kadus võimude lahususe põhimõte. Tähtsaimaks võimuasutuseks sai kohaliku kompartei keskkomitee, kes liiduvabariigi valitsuse abil korraldas Moskvast saabunud juhiste järgi maa sovetiseerimist. -
Vastastikuse abistamise pakti rikkumis süüdistus
NSV Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistas kummagi valitsust vastastikuse abistamise pakti rikkumises, nõudis luba tuua neisse riikidesse lisavägesid ja uute “pakti austavate valitsuste” moodustamist (2 päeva varem oli samasugune noot esitatud Leedule). -
K.Pätsi küüditamine
K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale. -
Suvesõda
Suvel 1941 moodustus metsavendadest Omakaitse, enne Saksa vägede Eestisse jõudmist vabastas Omakaitse suure osa Lõuna-Eestist. Suvesõjas 1941. aasta juulist kuni 21. oktoobrini toimunud relvastatud võitluses Eesti iseseisvuslaste (metsavendade ja Omakaitse) ning Saksa 18. armee NSV Liidu 8. armee ja NKVD vägede vastu taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. -
Period: to
Eesti territoriaalkorpuse lahingud sakslastega
Valdavalt endise Eesti kaitseväe sõduritest komplekteeritud 22. Eesti territoriaalkorpuse lahingud sakslastega Pihkva ja Staraja Russa lähedal, 5500 mehest sattus 4500 sakslaste kätte vangi (suur osa neist tuli ise üle). -
Eesti vallutamine sakslaste poolt
- juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu. Sakslased ületasid Eesti piiri 7. juulil, kuid nädala pärast takerdus rinne Eesti keskosas. Lahingud Eestis olid ohvriterohked, Sakslased kaotasid ainuüksi surnutena üle 3000 mehe, lisanduvad sajad nn Suvesõjas langenud eesti vabatahtlikud, metsavennad ja omakaitselased. Punaarmee kaotused pole teada, kuid Eestis langes vangi ligi 50 000 punaarmeelast.
-
Saksa okupatsioon 1941-1944
Teate sõja puhkemisest Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 21. juunil 1941 võttis eesti rahvas vastu suure kergendustundega. Saksa armee, kes juba kolmandal päeval vallutas Kaunase ja Vilno, kiire edasiliikumine äratas inimestes lootusi peatsest vabanemisest vihatud nõukogude võimu alt. Paljud olid arvamusel, et peale sakslaste jõudmist Eestisse taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. -
Eesti vallutamine Punaarmee poolt
Sõjategevus jõudis uuesti Eesti pinnale 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi. Vaatamata Saksa maaväe ülemjuhatuse pessimismile pidas A. Hitler Eesti hoidmist tähtsaks. Eesti kaotas Teises maailmasõjas tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja Eestist põgenenutega rohkem kui 200 000 elanikku.Teise maailmasõja poliitilised tagajärjed lõppesid Eesti jaoks iseseisvuse taastamisega 1991. a. ja Vene vägede väljaviimisega 1994. a.
