-
Period: to
Esimene Maailmasõda
Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja. Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku.Pärast sõja lõppu rajati Versaille´si süsteem, mis muutis üsna põhjalikult maailma ja eriti maailma poliitilist kaarti. -
Period: to
Eesti Esimeses maailmasõjas
- augustil 1914 Saksa keisririigi ja Venemaa keisririigi vahel alanud sõjategevusega Esimeses maailmasõjas mõjutas Eestit kõigepealt, kui Venemaa keisririiki sõjamerelaevastiku mereväebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja Soome lahe kaitsevööndi osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud.
-
Veebruarirevulutsioon
Kukutati Nikolai teine Romanov, ning kehtestati vabariik. -
Oktoobripööre
Venemaal haarasid võimu kommunistid. -
Compiegne vaherahu
Saksamaa ja Antandi riigid sõlmisid omavahel vaherahu. -
Period: to
Eesti Vabadussõda
Sõdivad pooled: Eesti ratsavägi vs punaarmee,
Eesti rahvavägi vs Landeswerhr,
oli ka punaseid eestlaseid, kes läksid vene eest sõdima.
Põhjused: 1) Venemaa ei leppinud riikide iseseisvumisega. 2) Vene impeeriumi taastamine. 3) Kommunistliku maailmavaate loomine. -
Kommunistlik Internatsionaal
-
Pariisi rahukonverents
Versaille lossis peetud rahukonverents, mis kestis üle pooleteise aasta. -
Rahvasteliit
Loodi Pariisis rahukonverentsil Rahvaste liit. -
Tartu Rahu leping
Eesti Vabariik sõlmis NV Tartu Rahu lepingu. Allkirjastas Jaan Poska. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. -
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) moodustamine
-
Sultani võimu kukutamine
-
NSVL
Moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. -
Türgi Vabariik
Esimene presitent Mustafa Kemal -
Period: to
USA majanduslik tõus
-
Period: to
Ülemaailmse majanduskriisi lõpp
-
Börsikrahh
Ameerka majanduse jaoks suur vapustus, kuid see ei olnud põhjuseks, miks depressioon kujunes nii raskeks ja pikaks. -
Period: to
Mandžuuria kriis
-
Roosveldi võimule saamine
-
Eesti riigipööre
Konstantin Pätsalgatas riigipöörde ning algas diktatuur, mida on nimetatud vaikivaks ajastuks. -
Sõjaväelaste mäss
Franscisco Franco juhtimisel -
Period: to
Etioopia kriis
-
Period: to
Hispaania kodusõda
-
Müncheni kokkulepe
1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks 1939 vallutasid sakslased terve Tšehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tšehhoslovakkia reetmiseks. -
Kodusõja lõppemine vabariiklaste lüüasaamisega
-
Period: to
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. -
Molotovi-Ribbentropi pakt
- augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV ja Saksamaa jagasid Euroopa riike omavahel.
-
Period: to
Teine Maailmasõda
Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. -
Period: to
Nõukogude okupatsioon Eestis
-
Period: to
Saksa okupatsioon Eestis
-
Period: to
Nõukogude okupatsioon Eestis
-
Tuumapomm USA
Usa-s võeti esimest korda kasutusele tuumapommid. -
Period: to
Külm sõda
Oma olemuselt oli külm sõda Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. -
Tuumapomm NSVL
Nõukogude liidus võeti esimest korda kasutusele tuumapomm. -
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - NATO
Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama.
Link text -
Kuuba
Usa ja NSVL vahel puhkenud tüli Kuubas asetsevate rakettide üle. -
Kaugmaaraketid
Usa-s ja NL-s hakati kasutama kaugmaarakette. Kaugmaaraketid olid raketid, mis võisid toimetada lõhkeaine igasse maailma nurka. -
Korea sõda
Hiina ja NL poolt toetatud Põhja-Korea sõdis Usa ja teiste poolt toetatud Lõuna-Korea vastu. Sõda, mis kestis tänase päevani, kuni hiljuti hakkas Põhja-Korea juht Kim Jong Un lahtuma ja rahu poole liikuma. -
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine.
Sellest hakkas kujunema Euroopa Liit. Missiooniks oli liikmesmaade majanduse arendamine, töökohtade loomine ja kodanike elatustaseme parandamine. -
Kagu-Aasia
Vietnamis jälle võitlesid omavahel USA ja NSVL. Seekord USA kaotas. -
Vin diesel
sündis Vin diesel, tuntud ka kui Mark Sinclair -
Pingelõdvendus
Usa ja NSVL sõlmivad omavahel mitmeid relvastust piiravaid lepinguid. -
NSVL huku algus
NSVL juhid mõistavad, et ei suuda võita USA võidurelvastumises.Hakkavad muudatusi tegema. -
Eesti venestamine
Asendati Käbin vene-meelse Karl Vainoga. -
Afganistan
NSVL väed tungivad Afganistaani ja üritavad võimu haarata. See sõda lõppuks ei osutu kasulikuks. -
R. Reagan
Usa-s valiti presidentiks Ronald Reagan, kes asus Usa-d reformima ja tõi ta välja majanduskriisist. -
Period: to
Laulev revolutsioon
Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, millega saavutati vabadus.
Olulisteks osadeks olid koos laulmised nii öösel kui ka päeval. -
Period: to
Eesti taasiseseisvumine
- augustil 1991 kell 23.02 võttis parlamendi kohuseid täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest."
-
NSVL hukatus
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit laguneb.
