-
Eesti riigi sünni algus
-
Kuulutati välja Eesti vabariik
-
Kuulutati Kesk- ja Ida-Ukrainas välja iseseisev Ukraina Rahvavabariik
Jaanuaris 1918 kuulutati Kesk- ja Ida-Ukrainas välja iseseisev Ukraina Rahvavabariik -
Ukraina ja Valgevene Nõukogude-Poola sõda
- aastal sai Ukrainast ja Valgevenest Nõukogude-Poola sõja (1919‒1921) tanner.
-
Riia rahuleping
- aasta märtsis sõlmitud Riia rahulepingu järgi jagati Ukraina territoorium kaheks: Lääne-Ukraina anti Poolale ja Ida-Ukraina koos Kiieviga Nõukogude Venemaale.
-
Period: to
Puhkes ulatuslik näljahäda
Puhkes ulatuslik näljahäda ehk holodomor, mille ohvriks langes aastatel 1932‒1933 eri andmetel ligi 3,5 miljonit ukrainlast. -
Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine
- augustil 1939 sõlmisid Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti ehk lepingu, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel ära hulk Euroopa riike.
-
Never alone
Kui riigid pärast II maailmasõja koledusi Euroopas koostööd tegema hakkasid, siis sõnastati põhimõte Never again (iialgi enam ei tohi Euroopa riigid omavahel sõdida). Sellest inspireerituna on praegu Eesti välispoliitika tuumpõhimõte Never alone (iialgi enam ei tohi Eesti jääda üksi – nagu 1940. aastal). Sellepärast on Euroopa päev Eesti riigile väga oluline -
Ründamine
Juunis 1941 ründas Saksamaa oma hiljutist liitlast Nõukogude Liitu. -
Saksa okupatsioon
Saksamaa oma hiljutist liitlast Nõukogude Liitu. Eestiski algas Saksa okupatsioon, mis kestis 22. septembrini 1944, mil Punaarmee taasvallutas Tallinna. -
Saksamaa kirjutas kapitulatsiooniaktile alla kaks korda
Saksamaa kirjutas kapitulatsiooniaktile alla kaks korda: 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis lääneliitlaste juuresolekul ja 8. mail oma pealinnas Berliinis, kui olid kohal nii lääne kui ka Nõukogude Liidu esindajad. -
Söe- ja teraseühendus
- mail tähistatakse ka Euroopa päeva, sest just sel kuupäeval aastal 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest kasvas hiljem välja Euroopa Liit.
-
Aastal 1985 tuli Moskvas võimule Mihhail Gorbatšov
Aastal 1985 tuli Moskvas võimule Mihhail Gorbatšov, kes sai aru, et Nõukogude Liit on lääneriikidest majanduslikult, sõjaliselt ja kultuuriliselt maha jäänud. -
kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
- augustil 1991, kui Moskvas oli toimumas putš (riigipööre) ja Mihhail Gorbatšov oli võimult kõrvaldatud, kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, meie tolleaegne parlament, Eesti iseseisvuse taastatuks.
-
uus põhiseadus
Järgmisel aastal (1992) võeti vastu uus põhiseadus, sügisel alustasid tööd Riigikogu, peaminister Mart Laari juhitud valitsus ja president Lennart Meri. -
II Maailma sõja lõpp Eestis
Ideaal oli sama kui 70 aastat tagasi: ühineda Euroopa kultuurriikide perega. Esialgu olid Eesti territooriumil veel Vene väed, mis lahkusid alles 31. augustil 1994. Seda kuupäeva peetakse sümboolselt II maailmasõja lõpuks Eestis. -
Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga.
Tinglikult võib öelda, et riigi ülesehitamine kestis 2004. aastani, mil Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATOga. -
Pronksiöö
- sajandil Eesti areng on olnud viimased 30 aastat rahulik. Seda on raputanud vaid parvlaeva Estonia uppumine tormisel septembriööl 1994 ja aprillis 2007 lahvatanud pronksiöö, kui II maailmasõja mälestussamba ümberpaigaldamine Tõnismäelt Kaitseväe kalmistule vallandas linna rüüstamise.
-
meeleavaldajate ja miilitsa kokkupõrked
- aasta jaanuaris toimusid meeleavaldajate ja miilitsa kokkupõrked, kus hukkus üle 100 inimese. Veebruaris otsustas Ukraina parlament Ülemraada toetada meeleavaldajate nõudmisi ja Janukovitši tagandada.
-
2022 otsustasid Euroopa riigijuhid, et nende tingimuste täitmise üle alustatakse Ukrainaga nõupidamisi
Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on seni kahelnud, kas Ukraina demokraatia, õigus ja majandus vastavad liiduga ühinemise tingimustele. 10. märtsil 2022 otsustasid Euroopa riigijuhid, et nende tingimuste täitmise üle alustatakse Ukrainaga nõupidamisi.