Eesti ajalugu ja sündmused aastatel 1990-2022

By s8rle

  • 1990-1992

    1990-1992
    1. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud Edgar Savisaare valitsus jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 de facto Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud Eesti Keskerakond.

  • 1992

    1992
    Suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud uus põhiseadus ning võeti kasutusele oma Eesti kroon. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne Riigikogu ning president. Presidendiks sai välisminister Lennart Meri, ministri kohuseid hakkas täitma valimisliidu Isamaa juht Mart Laar. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond.

  • 1994

    1994
    1. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks".

  • 1995

    1995
    1. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. oktoobris puhkes lindiskandaal, mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet õõnestas. 1997–1999 valitses Siimanni vähemusvalitsus.Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.

  • 1995-1998

    1995-1998
    1. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. Sama aasta oktoobris puhkes aga lindiskandaal, mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 1997–1999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks.

  • 1999

    1999
    tuli võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas Eesti ID-kaardi ja algatas Tiigrihüppe projekti.Majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja Keskerakond, peaministriks sai Siim Kallas. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel.

  • 2001

    2001
    1. aastal võitis Eesti esmakordselt Eurovisiooni lauluvõistluse, kus teda esindasid Tanel Padar ja Dave Benton. Seetõttu korraldati 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas.

  • 2002

    2002
    1. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 47. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 25. mail 2002 Eesti pealinnas Tallinnas Saku Suurhallis.
    Eesti sai õiguse korraldada lauluvõistlust, kui Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL võitsid 2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Taanis. Eesti oli esimene riik endisest idablokist, kes sai õiguse organiseerida lauluvõistlust. Lauluvõistluse eelarveks oli 122,6 miljonit Eesti krooni[1] (u 7,84 miljonit eurot).

  • 2003-2004

    2003-2004
    1. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti.

  • 2005-2006

    2005-2006
    1. aastal sai järjekordse valitsuskriisi järel peaministriks Andrus Ansip Reformierakonnast. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, kuid valimiste järel jätkas enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves.

  • 2007

    2007
    toimusid Tallinnas ja mõnes Eesti linnas nn pronksiöö tänavarahutused, mille ajendiks sai valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude mälestusmärk, nn Pronkssõdur, Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu Gruusias ja Ukrainas , mille mõjul algatatud sanktsioonidega liitus ka Eesti.

  • 2008

    2008
    1. aastal tabas ülemaailmse majandussurutise mõjul Eestit tõsine majanduslangus, mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.–2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.

  • 2011

    (https://www.youtube.com/watch?v=d06U0kpZEsA)
    eestis hakkas kehtima euro

  • 2012

    2012
    1. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe ACTA vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud "Harta 12" mõjul algatati Rahvakogu veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.

  • 2013

    2013
    1. aasta on meie kultuuripärandi seisukohalt märkimisväärne: möödub 10 aastat Eesti, Leedu ja Läti laulupidude traditsiooni ja Kihnu kultuuriruumi kandmisest UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Kultuuripärandi aastal tähistab 20. sünnipäeva Muinsuskaitseamet ning 20 aastat saab täis ka Rahvusraamatukogu hoonel.

  • 2014

    2014
    1. aasta on Eestis kuulutatud liikumisaastaks. eesmärk on suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu, mille tulemusel paraneb Eesti elanikkonna tervis . Aasta olulisemaks tegevuseks on viia Eesti inimesteni teadmine, et liikumisharrastusega saab tegeleda pea igal ajal ja kohas . Aasta jooksul tutvustatakse erinevaid võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks ning kutsutakse inimesi üles osa saama kõigest sellest positiivsest, mida liikumine pakub.

  • 2015

    2015
    1. aasta kesksed märksõnad Eestis olid põlvkondade vahetus ettevõtluses, muutused lennunduses ning korruptsioonikuriteod, Euroopas pagulaskriis ja terrorirünnakud, maailmas aga nafta hinna kestev langus.

  • 2016

    eesti muusika aastal 2016 (https://www.youtube.com/watch?v=Z2yUFiZU-T8&ab_channel=YONNA)

  • 2017

    2017
    XII noorte laulu- ja tantsupidu, mille teemapealkiri oli "Mina jään", toimus2017 aastal Laulupeo teema idee autorid olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigent oli Heli Jürgenson. Tantsupeo teema idee autor oli Meelis Kompus koostöös Maian Kärmase, Marju Kõivupuu, Margus Toomla ja Rasmus Puuriga, peo pealavastaja oli Margus Toomla. Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin.

  • 2018

    2018
    1. aastal jätkus Eestis kiire hinnakasv. Euroala keskmisega võrreldes kasvasid Eestis hinnad kaks korda kiiremini – aastas keskmiselt 3,4%. Nii Eestis kui ka euroalal tervikuna oli hinnakasvu taga peamiselt toornafta kallinemine: nafta barrelihind maailmaturul tõusis aasta alguse 69 dollarilt oktoobriks üle 80 dollari. Eestis hoogustasid hinnakasvu eelmise aasta alguses jõustunud aktsiisitõusud, aga ka kiire palgakasv.

  • 2019-2022

    2019-2022
    2019algas maailmas Covid pandeemia -mis jõudis aastal 2020 Eestisse.
    Lõuna-Eesti teedel sõideti 2020. aasta autoralli maailmameistrivõistluste etapina Rally Estonia.
    2021 valiti Eesti presidendiks Alar Karis
    2022 algas Ukrainas sõda