Eesti II maailmasõjas

Molotov-Ribbentropi pakt

Aug 23, 1939

Molotov-Ribbentropi pakt (Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungi lepe)
Salajane lisaprotokoll, millega jagati mõjusfäärid Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa vahel

Orzeli juhtum

Sep 18, 1939

Eesti kuulutab alguses et on neutraalne, pidi selleks Poola allveelaeva Orzel’i interneerima, kuid see põgeneb. Nõukogude Liit kasutab ettekäändeda, et Eestit süüdistada selles, et ei oldud neutraalsed ning sõlmitakse vastastiku abistamise leping.

Baaside leping

Sep 28, 1939

1. Sept baaside leping. Algab baaside aeg Eestis, Nõukogude Liit ei taha riigikorda muuta end tahab oma baasid siiski Eestisse tuua. (Paldiski, Hiiumaa, Saaremaa, Lääne-Eesti)

Sõjaväe baaside rajamine

Oct 18, 1939

1. Okt saabuvad punaväed Eestisse ning alustavad oma üksuste paigutamist.

Umsiedlung

Oct 18, 1939

Hitler esitab üleskutse, et kõik sakslased naaseksid oma kodumaale.
Baltisakslaste ümberasumine samal kuupäeval 18. Okt.

Eesti ja Läti okupeerimine

Jun 16, 1940

Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi, nõuti 100 000 punaväelase sisenemist riiki ning nõukogude meelset valitsust. Eesti ja Läti võtsid pakkumise vastu, kuna sõjaline vastupanu tundus võimatuna.

Meeleavaldused + Johannes Vares Barbaruse ametisse nimetamine

Jun 21, 1940

1. Juunil toimunud meeleavaldused olid korraldatud Nõukogude luureteenistuse poolt. Öösel valmistuti selleks ette, koondati töölistest koosnev rahvamass, kuid jagati neile kätte loosungid, mida karjuda ning valmis kirjutatud teesid. Järgmisel päeval liikusid rahvaga koos sõdurid ja soomusmasinad, kuni jõuti Kadrioru lossini ning lasti ametisse nimetada nukuparlament.

Parlamendivalimised

Jul 21, 1940

Nõukogude eestvedamisel toimuvad 14.-15. juulil parlamendivalimised. Kuid tegemist oli nukuparlamendiga - kõik teised kandidaadid olid valimisnimekirjast eemaldatud.

Annekteerimine

Aug 5, 1940

Nõukogude Liidu Ülemkogu vormistas Balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.

Nõukogude okupatsioon

Period: Aug 6, 1940 to Jul 7, 1941

Balti riigid sovetiseeriti- majandus riigistati, maareform - jõukamate talude maad uusmaasaajatele, tõusid palgad, sotsiaalabi paranes, kaupade hinnad kallinesid, poodides tekkis defitsiit, tsensuur, piiratud kodanikuvabadused, poliitilised repressioonid - vangilaangrid, hukkamised NSV kriminaalkoodeksi järgi.

Küüditamine

Jun 14, 1941

1. Aasta juunis Balti riikides massiline inimeste Siberisse sundasumisele saatmine. Kokku küüditati natukene üle 10 000 inimese.

Suvesõda + partisanid

Period: Jun 17, 1941 to Jul 20, 1941

Inimestes põhjustas Nõukogude režiim sügavat rahulolematust ning seepärast oldi sakslaste lähenemise tõttu isegi õnnelikud. Loodi partisanide ehk metsavendade üksused, kuid vastuseks Nõukogude Liit ainult tugevdas repressioone. Juuli algul haaras Lõuna-Eestit üldine vastuhakk - toimusid lahingud Kilingi-Nõmmel, Häädemeestes ja Kautlas. Puhkes ülestõus Tartus ning linn vabastati punaste võimu alt.

Saksamaa kuulutab sõja Nõukogude Liidu vastu

Jun 22, 1941

Sakslaste eelüksused jõuavad Eestisse

Jul 7, 1941

Atlandi Harta väljakuulutamine

Aug 14, 1941

USA ja Suurbritannia vahel sõlmitud kokkulepe sõjajärgse maailmakorralduse üle. Eestis tekkis selle peale läänedemokraatiale vastupanuliikumine.

Sakslased vallutavad Tallinna

Aug 28, 1941

1. Augustil vallutavad sakslased vabathtlike abiga Tallinna. Rahvas võtab nad rõõmuga vastu.

Saksa okupatsioon

Period: Aug 28, 1941 to Sep 18, 1944

Massilised juutide hukkamised Kalevi-Liival ja Kloogal, iseseisvust ei taastatud, võimu teostas kindralkomissaar Karl-Siegmund Litzmann + Eesti Omavalitsus eesotas Hiljar Mäega. Endiselt lubati tegutseda metsavendade üksustele tugineval Omakaitsel.
1942. kuulutati välja SS-i kuuluva Eesti Leegioni loomine, sundmobilisatsioon. Paljud, kes liituda ei tahtnud, põgenesid Soome, et võidelda Soome + Eesti vabaduse eest, neid hakati kutsuma Soomepoisteks.

Jüri Uluots

Jan 1, 1944

Läänelikuse vastupanuliikumise eestvedaja, presidendi kohuste täitja ning viimane peaminister Jüri Uluots - 1944. aasta alguseks asus koos oma lähikonnaga koostööle põrandaaluse Eesti Vabariigi Rahvuskomiteega.

Leningradi blokaadi lõppemine

Feb 2, 1944

1. Aasta veebruariks on Punaarmee Leningradi blokaadist läbi murdnud ning tungib taas läände. Sõjategevus jõuab uuesti Eesti pinnale.

Punaarmee jõuab Narva jõeni

Feb 2, 1944

Lahingud Narva all ja Sinimägedes 7 kuu vältel. Kuulutatakse välja üldmobilisatsioon.

Märtsipommitamine

Mar 9, 1944

Nõukogude lennuväe pommirünnak Tallinnale, Narvale, Tartule, Pärnule. Hukkus ligi 750 inimest, peavarjuta jäi 20 000.

Jüri uluotsa käskkiri valitsuse moodustamiseks

Sep 18, 1944

1. aasta septembri langes Soome sõjast välja, Saksa väed viidi Eesti mandrilt välja. Seda hetke otsustati kasutada iseseisvumise taastamiseks. Jüri Uluots nimetab ametisse Otto Tiefi juhitud valitsuse.

Porkuni lahing

Sep 21, 1944

Üks kõige laastavamaid lahinguid.

Punaarmee vallutab taas Tallinna

Sep 22, 1944

Punaarmee vallutab taas Tallinna, uus valitsus arreteeritakse ning saadetakse Siberisse vangilaagritesse. Eestis algab taas Nõukogude okupatsioon.