Geokronoloogiline skaala Annabel A

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maad tabas Marsi suurune planeet Theia. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.

Maakoore tardumine

4500 BCE

Esimesed mineraaliterad

4400 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärit vanimad leitud stromatoliidid, mille sees on säilinud ka bakterifossiile.

Esimesed kivimid

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Proterosoikum ehk vanaaegkond

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka vois kuluda nii tänapaevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide teke

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahavatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid paljud selgrootute rühmad, nt käsnad. Loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel. Röövloomade jõulistele lõugade ja hammaste evolutsiooni tõttu kujunes välisskelett. Saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

460 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpiond.

Gondwana hiidmanner

420 BCE

Devon

419 BCE

Meredes elas rikkalik põhjaelustik nt okasnahksed ning nt korallid ehitasid suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu algul oli taimestik hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid metsad, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Pangea hiidmanner

335 BCE

Olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaloomad olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli kuni 4 m pikkune Edaphosaurus.

Triias

252 BCE

Liigivaene elustik. Väjasuremisest taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid pärast järjekordset väljasuremist peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid levinud. Ilmusid esimesed linnud , krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ithüosaurused ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad. Toimus kliima jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaas - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

40 BCE

Kasside teke

35 BCE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo sapiens

1 BCE

0,2 mln