-
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819- 1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819.
Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18. Augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. -
Jüri Pärijõgi
Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas. -
Jaan Kross
Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. -
Silvia Truu
Ta õppis aastani 1939 Tallinn-Nõmme progümnaasiumis ja lõpetas aastal 1941 Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi.
Ta töötas aastatel 1949–1951 Rahva Hääle toimetuses, aastatel 1951–1957 oli ta mittekoosseisuline reporter lasteraadios. Aastal 1958 töötas ta Noorte Hääle ja aastatel 1958–1965 Nõukogude Naise toimetuses. Aastast 1965 oli ta kutseline kirjanik, aastast 1973 Kirjanike Liidu liige. -
Jaan Rannap
Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses. -
Aino Pervik
Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. -
Tiia Toomet
Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja. Ta on 1969. aastast abielus Jaan Kaplinskiga. Tal on pojad Ott-Siim Toomet, Lauris Kaplinski ja Lemmit Kaplinski ning tütar Elo-Mall Toomet. -
Leelo Tungal
Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. -
Jaanus Vaiksoo
Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".
Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu. -
Andrus Kivirähk
Andrus Kivirähk on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust.
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
