-
Bolshoi kõne
Stalini pidas Moskvas, Bolshoi teatris kõne, kus ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. (Pildil: Jossif Stalin kõne pidamas) -
Winston Churchilli kõne Fultonis
Churchill tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Lääne riigid ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi. Selle vältimiseks oldi valmis Stalinile ulatuslikke järelandmisi tegema, millest sai Stalin ainult hoogu juurde. -
Trumani doktriin
Ühendriikide president Harry Truuman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamiseks nii sise- kui ka välissurve vastu. -
Marshalli plaan
USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abistamisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Mõjusfääris olevatel riikidel keelas Staalin Marshalli osaleda. Ainsana ignoreeris keeldu Jugoslaavia, mistõttu sattusid nad Moskvaga teravasse vastasseisu. -
Koostööleping ehk Lääneliit
Et NSV Liidu kasvavale agressiivsusele vastu seista, asusid Lääne riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia Holland ja Luksenburg koostöölepingu. -
Berliini blokaad
Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. -
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN)
VMN asutas NSV Liit vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle -
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO)
Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO aluseks oli lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. -
Kommunistide võim Hiinas
- aastal toimus Hiina kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast ning lahingud kandusid Lääne-Hiinasse. Nähes olukorra halvenemist, taandus Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200 000-mehelise sõjaväega Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina Vabariik. Võim Hiinas läks aga kommunistide kätte ning 1. oktoobril 1949. aastal kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Vabariigi.
-
Võidurelvastumine
Nii USA kui ka NSVL hakkasid välja töötama tuumapomme. Nendega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. 1952. aastaks olid Ühendriigid välja töödanud senisest kõige võimsama relva- vesinik- ehk termotuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma termotuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli hirmsa relvaga, mis võis ohustada kogu maailma. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidids nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemist. -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid Prantsusmaa ja Saksamaa, kes otsustasid mineviku selja taha panna ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nendega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksenburg ja Holland -
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO)
Kui NATO liikmeks sai ka Saksamaa, sidus NSV Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa sateliidid endaga moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Läänes asutatud organisatsioonis olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast aga vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid.
