-
Marshalli plaan
USA andis riigisekretär George Marshalli eesvedamisel sõjas kannatanud Euroopa riikidele majanduslikku abi, et aidata neil Euroopa majandust taas ülesehitada ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Kokku aidati viie aasta jooksul 17 Euroopa riiki 13 miljardi dollari väärtuses. -
Trumani doktriin
Ameerika president Harry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitiliseks eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välissurve vastu. See tähendab, et nende eesmärgiks oli takistada kommunismi levikut ja võimuhaaramiskatseid. -
Berliini blokaad
Tõeline algus Külmale sõjale. Nõukogude Liit blokeeris Lääne-Berliini välismaailmast, et linn põlvili suruda ning lõpuks endaga liita. Neilt lõigati ära elekter, kütus, toiduained. USA koos liitlastega suutis aga linna tänu lennukitele varustada ning blokaad lõppes 324 päeva pärast. -
Saksamaa lõhenemine
Saksamaa jagunes kaheks (eelnevalt 4 okupatsioonitsooni): Saksamaa Liit Vabariik (USA, SB, Prantsusmaa okupatsioonitsoon) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NSVL). -
NATO loomine
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni lõid USA, Kanada ja 10 Euroopa riiki oma sõjalise koostöö arendamiseks. Põhimõtteks sai "kui ühte liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja". -
Euroopa Söe- ja Teraseühendus
Sõjalise koostöö kõrval tahtsid Euroopa riigid arendada ka majanduslikku koostööd. Seega asutati Prantsusmaa ja (Lääne) Saksamaa eestvedamisel Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland. Sellest ühendusest kasvas hiljem välja Euroopa Liit. -
Vietnami sõda
Külma sõja jooksul toimus palju konflikte ka Aasias, üks näide sellest on Vietnami sõda, mis oli USA jaoks suurim läbikukkumine külma sõja jooksul. Kaheks jagunenud Vietnami lõuna poolel, mis oli USA mõju all, algas 1957 partisanisõda. USA astus vietkongide (punapartisanid) vastu sõtta 1964, kuid sekkumine polnud edukas. Sõda oli verina ja venis aina edasi, avalik arvamus nõudis sellele lõppu. Ameeriklased lahkusidki ning Lõuna-Vietnam langes kommunistide kätte. -
Berliini müür
NSVL kontrolli all olevalt Ida-Saksamaalt põgeneti pidevalt läände. Selle lõpetamiseks rajasid Nõukogude väed pea ühe ööga Berliini müüri takistamaks inimeste pääsu Lääne-Berliini. Seda valvasid sõdurid ning kes üritas müürist üle põgeneda lasti maha. -
Kuuba/Kariibi kriis
Kui 1959. aastal tuli revolutsionäär Fidel Castro Kuuba saarel võimule ja kehtestas oma diktatuuri, hakkasid nende suhted USA-ga jahenema. Kuuba lähenes hoopis NSV Liiduga, temast sai Nõukogude Liidu satelliitriik. Kriitiliseks kujunes hetk siis, kui Hruštšov lasi saarele paigutada raketid ning USA president Kennedy selle maailmale teatavaks tegi. Nädala jooksul seisis maailm tuumasõja lävel. Asi lõppes aga õnneks NSVL järeleandmisega. -
Praha kevad
Tšehhoslovakkias vahetus partei ning uus juhtkond tahtis riiki reformida ning sotsialismi "vabamaks" muuta. Kuid igasugused muudatused ei sobinud Moskvale ning see katse lõpetati jõuga. Seda tehti, et "kaitsta sotsialismi". Prahasse sisenesid tankid ning uus juhtkond sunniti lahkuma. See sündmus oli inimeste jaoks masendav ning tappis lootused NSVL mõistlikumaks muutumisest.
