-
3000 BCE
Esimene juuste värvimine muistses Egiptuses
Juuksekasvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Tuhk ja loomne rasv- segu kanti kammiga juustel -
700 BCE
Juuste pleegitamine muistses Kreekas
Blondid kiharad olid muistses Kreekas haruldased ja selleks, et sellist väljanägemist saavutada, pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee ja kummeli tõmmise seguga. -
600 BCE
Pähklituumaga juuste värvimine Roomas
Pähklituumast saadud preparaadi abil saab juustele anda pruuni tooni. -
1300
Juuste pleegitamine
Naised istusid kannatlikult kuuma päikese käes, peas ilma põhjata kübar ja juuksed rippumas üle selle laiade servade. Palavuse peletamiseks niisutati aeg-ajalt nii ennast, kui juukseid pika varda otsa pistetud käsnaga. Veneetsias ehitati selle tarbeks katusele väikesed kambrid, kus daamid pleegitasid oma kiharaid. Pleegitamis –ja värvimisvahendite retsepte hoiti kiivalt saladuses, nende valdajad: habemeajajad ja juuksurid osutasid oma teenuseid vaid suure tasu eest. -
Esimene sünteesitud värvaine
Inglise keemik William Henry Perkin -
Vesinikuga blondeerimine
- aastal tuli endale blondi pead igatsevatele pariisitaridele appi juuksur Hugo, kes avastas võimaluse pleegitada juukseid vesinikülihapendiga
-
Hinondimiini avastamine
Märgati, et värvi kasutanud inimestel tekkisid peanaha kihelus ja mürgistuse tundemärgid.- aastal avastasid keemikud Kolman ja Wolfenstein, et värvimise ajal moodustub selles segus kahjulik aine - hinondimiin, mis antud reaktsioone esile kutsub. Läbi mitmete keemiliste katsete leidsid nad aine, mis neutraliseeris hinondimiini mõju, ja juuste värvimine muutus kahjutuks.
-
Esimene keemiline värvaine kaubanduslikul eesmärgil
Eugene Schueller -
Plaatinablond
Kinolinadele jõudis 1931. aastal Hollywoodis valminud film ,,Plaatinablond'' ning tuntuks sai lause ,,Mehed eelistavad blondiine'' -
Juukseid hakati ka kodus värvima
-
Esimene ammoniaagivaba juuksevärv