Islam

Kuidas tekkis islami usk

610

Islam sündis 7. sajandi alguses, kui prohvet Muhammad, kes oli Mekka kaupmees, hakkas saama ilmutusi Jumalalt. See protsess jätkus aastatel 610–632 ja kujundas Koraani, mis on islami püha raamat. Muhammad kutsus inimesi üles ühtse Jumala teenimisele ning tõi esile eetilise ja moraalse eluviisi.

Enne islami tõusu

622

Enne islami tõusu oli Araabia poolsaar killustunud hõimudeks, kus käisid kaubandus, sõjad ja poliitilised vastuolud. Muhammad kohtas alguses vastuseisu Mekka eliidi poolt, kes tajusid tema sõnumit ohtlikuna olemasolevale jumalateenimisele ja majanduslikule korrale. Moslemite kogukond emigreerus 622. aastal Meccast Medinasse, mis sai hijra sündmuseks ja islami kalendri alguseks.

Pärast prohveti surma

632

Prohveti (632.a) surma järel jätkasid kalifi Abu Bakr, Omar, Uthman ja Ali islami laienemist. Nad vallutasid suured territooriumid, ulatudes Hispaaniast Kesk-Aasiani. See oli kiire ja märkimisväärane territoriaalne laienemine, kuid samal ajal levitasid moslemid ka islami usku ja kultuuri, mis avaldas suurt mõju ühiskonnale.

Islami kuldajastu

701

Islami kõrghetk oli kuldajastu (8.–14. sajand), kui Abbasiidide kalifaat juhtis islami kultuuri ja tsivilisatsiooni. Bagdadist sai intellektuaalne keskus, kus edenesid teadus, filosoofia, meditsiin ja matemaatika. Islami õpetlased tõlkisid suure hulga kreeka, rooma ja India teoseid, aidates kaasa teadmiste edasikandumisele.

Kuidas arenes teadus ja haridus kuldajal

856

Bagdadist sai intellektuaalne keskus, kus rajati Maamun'i raamatukogu, üks maailma suurimaid raamatukogusid sel ajal.Islami õpetlased tõlkisid suure hulga kreeka, rooma ja India teoseid araabia keelde, säilitades ja laiendades klassikalisi teadmisi. Matemaatika ja astronoomia kogesid olulist arengut. Al-Kindi, Al-Khwarizmi ja teised õpetlased panustasid trigonomeetria, algebra ja numbrite teooria valdkondadesse.

Pärast kuldaega

1258

Islami ajalugu jätkus pärast kuldajastut mitmete oluliste arengutega. Abbasiidide kalifaadi languse järel (1258. aastal) Bagdadi mongolite vallutuse käigus hakkasid islamimaailma poliitilised ja kultuurilised keskused hajuma. Ida- ja Lääne-islami harud (Sunni ja Shia) kujundasid endale eraldi identiteedid, ja see lõhe on mõjutanud islamimaailma poliitilist maastikku kuni tänapäevani.

Pärast kuldaega: Dünastiate Tekke ja Killustumine

1258

Tekkisid suured dünastiad, nagu Osmanid, Safaviidid, Mughalid ja teised, kes valitsesid vastavalt Lähis-Idas, Iraanis ja Lõuna-Aasias.
Killustumine ja sisekonfliktid olid aga tavalised, nõrgestades ühtset islamimaailma valitsemist.

Mongolite invasioon ja häving

1258

Mongolite vallutused, eriti Bagdadi hävitamine 1258. aastal, olid murrangulised sündmused, mis lõid sügava jälje islami maailma kultuurile ja poliitikale.