Islami tekkimine

Araablased enne Islamit

500

Islamieelsel ajal ei olnud araablastel ühtset riiki.
Suurem osa araablasi olid rändkasvatajad ehk beduiinid, kes elasid hõimudena ning rändasid kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika.
usukeskus oli Meka, kus suure pühamu Kaaba (ar k, "kuup")
ümber asustati 360 jumalust ja kuhu tuldi palverännakule üle kogu Araabia.

Araablased kui kultuurivahetajad

601

Araablased vallutasid mitu vana kõrge kultuuriga maad, näiteks Pärsia, Süüria, Egiptuse ja Bütsantsi alad.
Allutatud rahvastelt õpiti palju nii kirjanduse ja teaduse vallas kui ka igapäevaelu korraldamises.
Pärast Pürenee poolsaare hõivamist 7.sajandil tõid araablased ka sinna uudse elukorralduse, nad ehitasid linnu, rajasid haiglaid, koole ja ülikoole.

Araablasedvõtavad vastu islami

622

Mekas leidus uue õpetuse pooldajaid, kuid rohkem oli vastaseid.
Esimesi moslemeid kiusati Mekas nii rängalt taga, et 622. aastal põgenes Muhamed koos oma kaaslastega Mediinasse, kus ta rajas esimese islami põhimõtete järgi elava kogukonna.
Seepärast sai see ümberasumine hiljem moslemite ajaarvamise alguseks.

Muhamedi järglased rajavad impeeriumi

632

Pärast Muhamedi surma tekkis ütne araablaste riik.
Selle valitsejad nimetati kaliifideks (järglane) ja riiki kalifaadiks.
Juba esimese nelja kaliifi valitsusajal hõivasid võidujoovastuses moslemid kogu Araabia poolsaare, Süüria, Pärsia, Mesopotaamia, Palestiina ja Egiptuse.

Prohvetid

633

Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000.
Viimane neist oli Muḩammad (Muhamed), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).
Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.

Kirjandus

644

Islamieelsel ajal ei kasutanud araablased kuigi palju kirja, laule ja lugusid anti põlvest põlve edasi suuliselt.
Islami vastuvõtmise ja riigi tekkega kaasnes kirjkultuuri kiire areng.
Vanim säilinud kirjanduslik tekst on islami pühakiri koraan, kuhu on koondatud Muhamedile saadetud ilmutused.

Islami areng

660

Esialgne ühtne islami kogudus lagunes õpetuslike ja võimutülide tagajärjel: esimesena eraldusid sellest haridžiidid, 660. aastail jagunes põhikogudus sunniitideks ja šiiitideks.
Islamiusuliste enamik on sunniidid, nad on säilitanud suhtelise ühtsuse; šiiidid on jagunenud paljudeks harudeks, arvukaimad on imamiidid ehk 12 imaami šiiidid ja ismailiidid.

kui suur oli Araabia kalifaadi territoorium

661

Araabia kalifaadi territoorium ulatus Atlandi ookeanilt Indiani.
Tänapäevase kaardi järgi oli sellel territooriumil: Portugal, Egiptus, Iraan, Araabia, Süüria, Iraak ja Hispaania,

Ehituskunst

701

Islamimaade arhitektuuri kõige olulisemad ehitised on mošeed ehk palvepaigad, tegelt sõna "mošee" tähendabki araabia keeles kummarduse tegemise kohta.
Esimesed moslemid palvetasid lageda taeva all, edasi kasutati kõrvetava päikese ja halva ilma eest katusealuseid, siis aga hakati ehitama selleks eraldi hooneid.
Kuna islami usk ei soosi kunstis inimeste ja loomade kujutamist, siis kasutati ornamente ja koraani värsse.

Teadus

795

Ligi kolm sajandit seisid araabia filosoofid, arstid ja matemaatikud maailma esirinnas.
Näiteks sattusid araablaste valdusesse vanakreeka Aristotelese teosed, mis tõlgiti araabia keelde.
Kaliif Harun ar Rašidi valitsusajal (786-809) loodi Bagdadis teaduslike tekstide tõlkimiseks lausa eraldi uurimisasustus, nn tarkuse maja.