-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne periood, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
Tekkisid esimesed eluvormid. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada ainult vees. -
2500 BCE
Proterosoikum
Atmosfääris ja ookeanidepinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.. Tekkisid uued selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, tulemuseks oli jääaeg. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ~100m võrra, mis omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist– taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
359 BCE
Karbon
Maismaa oli täis võimasaid metsasid, kus elas rohkelt kahepaiksed ja lülijalgseid, kellel mõnel oli ka võime lennata.Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest -
252 BCE
Triias
Algul oli elustik üsna kesine ja liigivaene, kuna peale suurt väljasuremist kulus taastumiseks ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaavad välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid nt lihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad väljasuremise põhjus oli arvatavasti meteoriidiplahvatus. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid muutuma tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid–inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
3 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanid evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens’i tekkimiseni. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mōjuga planeedi elustikule.