Geokronoogiline skaala Henri T R1

Hadaikum

4600 BCE

Keskmiselt 4,6 mld. kuni 4 mld. aastat tagasi. Kivimeis on leitud kröönimal, Kanadas ja Austrias. Vulkaanilised kivimis, meteoriidi sajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Aralkum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikum

4000 BCE

kestvus: 4000-2500 mln aastat eKr. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Sealhulgas on paljudes nendes säilinud ka bakterifossiile.

Aralkum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

...ehk agueoon. Kestvus: 2500-542 mln aastat tagasi. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus ilmus ka pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Tekkisid mitmerakulised organismid

Kambrium

542 BCE

kestvus: 542-485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Sellel ajal kasvas ka planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

kestvus: 485-443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga ja mis omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.

Silur

443 BCE

kestvus: 443-419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad.

Devon

419 BCE

kestvus: 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

kestvus: 359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. Kujunesid ka mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade puidust kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul.

Perm

299 BCE

299-252 mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega ning mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

252-201 mln aastat tagasi. Alguses oli elustik üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid ka esimesed dinosaurused ja imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Ilmusid esimesed dinosaurused

Juura

201 BCE

201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ning meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosurused ja ihtüsaurused jt. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul arvatakse, et oli meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja paljute mereliste roomajate jt väljasuremise.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimised jänesed ja kassid. Enamik imetajates elas maismaal va vaalade eellased. Kliima oli soe ja niiske tänu millele kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel. Ajastu lõpu poole hakkas kliima jahenema ja tekkisid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja põhjustas poolustele jääkatte tekkimise.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike näiteks mammutid ja dodod. Nende väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.