Geokronoloogiline skaala Germo R2

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kestvus 4,6mld kuni 4,0mld. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega, vulkaaniliselt aktiivne periood.

Hadaikum Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa modustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumist on pärit vanimad leitud stromatoloodod ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambrium plahvatuse nime all. Kasvas ka planktiliste vetikate hulk.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire kliima jahenemine ning mis lõppes jääajaga. Selle käigus toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, kuid olid madalad ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid).

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, kalade kasvamine, tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade ja teiste eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maimaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Edaphosaurus oli kuni 4m pikkune ja üks varasemaid taimtoidulisi roomajaid. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides merelised roomajad, tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrika ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Inimese vahetud eellased - Homo esindajad. Mammutite, ninasarvikute välajsuremine.