Geo skaala

Geokronoloogiline skaala Viktorija Panova A

By viktoriija
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus: 4,6 kuni 4 mid aastat tagasi
    Kivimeid leidub Gröönimal, Kanadas, Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku taevakeha Theiaga
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus: 4 kuni 2500 aastat tagasi.
    Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Atmosfäär koosneb vulkaanilistest ja kasvuhoonegaasidest.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestus: 2,5 kuni 0,542 mid aastat tagasi.
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusidaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus nn Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk egueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus: 542 mln - 485 mln aastat tagasi
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Evolutsiooni võidurelvastumine.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Franerosoikum

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus: 485 mln - 443 mln aastat tagasi
    Soojades troopikameredes elas rikkaklik elustik
    Ilmusid esimesed maismaataimed
    Soe kliima, mis kiiresti jahunes ja lõppes jääajaga, mille tõttu alanes ookeanipind, said paljud madalmered kuivaks maismaaks.
    Mereelustiku massiline väljasuremine
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestus: 443 mln - 419 mln aastat tagasi
    Kujunesid käsnade, korralide ja kubivetikate ehitatud riifid
    Taimed jätkasid maismaa asustamist
    Loomad hakkasid asustama maismaad (tuhatjalgsed, skorpionid)
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus: 419 mln - 359 mln aastat tagasi
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.
    Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe šelfimerede äärealadel.
    Kalad muutusid suureks ning said tippkikjadeks.Tekkisid esimesed metsad.Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus: 359 mln - 299 mln aastat tagasi
    Maismaad katsid võimsad metsad.
    Üleujutatavatel alades kujunesid kivisöelademed surnud puidust.
    Maismaal elas rohkesti lülijalgseid.
    Osal puutukatel tekkis lennuvõime.
    Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Permi

    Permi
    Kestus: 299 mln - 252 mln aastat tagasi
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
    Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
    Maaloomastikus olid ülekaaluis roomajad.Taimestikus suurenes paljaseemnetaimede osakaal.Meredes suurenes luukalade osakaal.Suurim väljasuremine.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestus: 252 mln - 201 mln aastat tagasi
    Elustik oli liigivaene.
    Ilmusid esimesed dinosaurused, kes said peamiseks loomarühmaks maismaal.
    Ilmusid esimesed imetajad.Suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestus: 201 mln - 145 mln aastat tagasi
    Ilmusid esimesed linnud, krokodiillid ja kilpkonnad.
    Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi).
    Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus: 145 mln - 66 mln aastat tagasi
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökönišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maimaataimestikus.
    Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitida ja rudistidega.
    Maismaal valitsesid dinosaurused.Ilmnesid uued imetaja- ja linnuliigid.Massiline väljasurenemine, mille põhjuseks on meteoriidiplahvatus.Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus: 66 mln - 23 mln aastat tagasi
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon
    Ilmusid esimesed primaadid.Kliima oli soe ja niiske, aga jahenes.Valdavaks muutusid heitlehelised taimed.Kujunesid ulatuslikud rohumaad (preeriad ja savannid), mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus: 23 mln - 2,5 aastat tagasi
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased). Korduvad jäätumid kliima pärast. Poolustel kujunes jääkate.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - praegune aeg
    Ilmusid inimese vahetud eellased (perekond Homo esindajad). On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.