Geokronoloogiline Skaala Uku A

Hadaikum

4600 BCE

Kastus 4,6-4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaanid aktiivsed ja meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem.

Varajase atmosfääri teke

4400 BCE

Varajane ehk esmane atmosfäär koosnes Päikese udukogus olevatest kergetest gaasidest, peamiselt vesinikust ja heeliumist ning süsinikdioksiidist.

Arhaikum

4000 BCE

Meres arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumist ja ka proterosoikumist on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Teise atmosääri teke

4000 BCE

Sai alguse vulkaanide eraldatud gaasidest. Peamisteks koostisosadeks olid süsinikdioksiid ja lämmastik, vähem oli veeauru, ammoniaaki ja metaani ning puudus hapnik. Esimese miljardi aasta jooksul toimus intensiivne vulkaaniline tegevus. Maa jahtudes suur osa veeauru kondenseerus, moodustusid veekogud: soojaveelised mered ning ookeanid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arvatakse, et elu tekis 3,8 - 3,5 mld aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide esinemine 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Elava atmosfääri teke

3300 BCE

Atmosfääri koostis hakkas muutuma: fotosünteesi tulemusena ilmusid Maale elusorganismid, kellega kaasnes hapniku eraldumine ja süsinikdioksiidi imendumine. (Taimede fotosüntees põhjustas hapniku osakaalu tõusu). Süsinikdioksiidi osakaal langes, sest: 1.see oli lukustatud settekivimitesse (nt lubjakivi) ja fossiilkütustesse 2. taimed absorbeerisid (st. neelasid) selle fotosünteesiks ning 3. see lahustus ookeanides.

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja okkeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli täielikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimene kala

530 BCE

Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise.

Siluri

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Jätkus maismaa asutamine taimedega niisketele ja sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asutama loomad, kelleks esialgu olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katvates võimsates metsades kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnust puidust kujunesid kivisöelademed. Teiste geoloogiliste ajastutega võrreldes tekkis kõige rohkem kivisütt just karboni ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel tekkis ka lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kuivas kõrbes valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada roomajad, kes olid seega maismaaloomastiku hulgas ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseenetaimede ja meredes luukalade osakaal.
Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elstik oli üsna liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Kõige suuremad Maal elanud loomad. Suur osa neist olid taimtoidulised, kuid leidus ka loomtoidulisi.

Imetajate ilmumine

203 BCE

Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. Kõik sel ajastul elanud liigid on väljasurnud, kõik tänapäevased liigid on neist välja arenenud.

Juura

201 BCE

Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi (meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad).

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokk puudus.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenemine ja heitleheliste taimede valdavaks muutumine. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Vulkaanipursete tõttu moodustunud raske kliima ja Maad tabanud meteoriit hävitas dinosuruste võimalused eluks.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased - hominiidid. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide ilmumine

3 BCE

Aafrikas ilmuvad esimesed inimahvid ehk hominiidid-inimeste eelased.

Kvartenaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmuvad inimese vahetud eelased, kelle evolutsioon on viinud Homo Sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.