Geokronoloogiline skaala Triinu-Liis G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid on pärit selle eooni ladestustest.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik. Sinna hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Toimus väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Franerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameres elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutavatel aladel (mererannikutel ja jõelammidel) kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, ning ilmusid ka esimesed roomajad. Osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kodu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine - hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopiliste metsadega. Seejärel hakkas kliima järjest jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Nende Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.