-
4600 BCE
Hadaikum
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud kanadas, Austraalias ja Gröönimaal -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide , sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
Elu tekkis veekeskonnas bakterite ja muude sarnaste organismide kujul. -
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist, kaetud oli suur osa Maast. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, mis on praeguseks välja surnud. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
560 BCE
Fosiilid proterosoikumi lõpust
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Perioodis kasvas planktiliste vetikate hulk,mis omakorda olid toiduks teistele organismidele. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu näiteks tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nnäiteks käsijalgsed, korallid jt. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Siijades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rihfid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
350 BCE
Karbon
Esimesed roomajad. Võimsad metsad, osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid sellisteks tingimusteks kohastunid. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus pea 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene, sest permi väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine, mis andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ja suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Esimesed dinosaurused
-
210 BCE
Imetajate ilmumine
-
201 BCE
Juura
Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. -
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
66 BCE
Paleogeen
Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid primaadid. Ajastu alguse oli kliima soe ja niiske, metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
23 BCE
Neogeen
Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
4 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Kvarternaat
Ilmusid inimesete vahetud eellased, kellest arenes tänapäevane Homo sapiens. Surid välja mitmed imetajaliigid(mammut, karvane ninasarvik). Liikide väljasuremist on seostatud inimese mõjuga planeedi elustikule.