Geokronoloogiline skaala Teeli E klass

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6- 6 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedused meteoriidisajud. Selles perioodis on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Aegkonnalõpus tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 400 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab kokku suure taevakehaga, tekib Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad (käsnad ainuõõssed) ning paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

458 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri välja massiliselt.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide, ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama looma; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ilmusid esimesed roomajad. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum e keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ning karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed domineerivad õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud saurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenilis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk- järgult jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid.

kainosoikum e uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia omandas tänapäeva ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaari

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Mammutid, karvane ninasarvik ja linnuliigid surid välja.