Geokronoloogiline skaala Tanel R2

Eelkambrium

4600 BCE

Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni. Eelkambrium moodustab umbes 88% Maa ajaloost.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Kambrium on paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu. Kogu kambriumile eelnenud perioodi Maa ajaloos nimetatakse eelkambriumiks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Silur

443 BCE

Silur on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu). Silur algas 443,4 ± 1,5 miljonit aastat tagasi ning lõppes 419,2 ± 3,2 miljonit aastat tagasi. Silurile eelnes Ordoviitsiumi ajastu ja järgnes Devoni ajastu. Silur kuulub Paleosoikumi aegkonda ja Fanerosoikumi eooni. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest.

Devon

419 BCE

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu). Devon algas 419,2 miljonit aastat tagasi ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Devonile eelnes siluri ajastu ja järgnes karboni ajastu. Devon kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Karbon

359 BCE

Karbon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Karbon vastab ajavahemikule 359...299 miljonit aastat tagasi. Karbon kuulub Paleosoikumi aegkonda. Karbonile eelneb Devon ning järgneb Perm. Karbon jagatakse kaheks ajastikuks.

Perm

299 BCE

Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Perm vastab ajavahemikule 299...251 miljonit aastat tagasi. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks.

Triias

252 BCE

Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Triias vastab ajavahemikule 251...199 miljonit aastat tagasi. Triias kuulub Mesosoikumi aegkonda. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi. Juura kuulub Mesosoikumi aegkonda. Juurale eelneb Triias ning järgneb Kriit. Juura jagatakse kolmeks ajastikuks.

Kriit

145 BCE

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Kriit vastab ajavahemikule 145...65 miljonit aastat tagasi. Kriit kuulub Mesosoikumi aegkonda, olles selle noorimaks ajastuks. Kriidile eelneb Juura ning järgneb Kainosoikumi vanim ajastu Paleogeen. Kriit jagatakse kaheks ajastikuks.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Paleogeen vastab ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda, olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen. Paleogeen jagatakse kolmeks ajastikuks.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Neogeen vastab ajavahemikule 23,03–2,588 miljonit aastat tagasi.
Neogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda. Neogeenile eelneb Paleogeen ja järgneb Kvaternaar. Neogeen jagatakse kaheks ajastikuks.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaar ehk antropogeen on viimane kolmest uusaegkonna perioodist geokronoloogilises skaalas. Seda ajastut iseloomustavad kliima järsk jahenemine ning tsüklilised muutused, glatsiaalsed pinnavormid ning inimeste suurenenud roll.