Geokronoloogiline skaala Siim G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suurel kiirusel teise umbes Marsi suuruse objektiga ning tagajärjeks jäi Maa orbiidile Kuu.

Arkhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arkhaikumi ladestudes on pärit vanimad leitud stromatoliidid ning teisi kihilisi moodustisi. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka baketrifossiile.

Arkhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Hapniku sisaldus suurenes atmosfääris ning ookeanide pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, pehmekehaline Edicara elustik , mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekksid ka esimesed kalad

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik:korallid, trilobiidid jt. Ilmusid esimesed masimaataimed. Ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa meretaseme 100 meetrise languse ja suure liikide väljasuremise.

Silur

443 BCE

Ujusid primitiivsed kalad, kujunesid esimesed rifid. Taimestik maismaal kasvas ning maal hakkasid elama esimesed selgrootud: tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Mitmedki kalad kasvasid suureks ning said tollaegseteks tippkiskjateks. Tekkisid esimesed metsad ning esimesed selgroogsed kes suutsid lühikest aega maismaal hakkama saada.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.Maismaal valitsesid lülijalgsed, esimesed putukad hakkasid saama omale lennuvõime ning maal tekkisid ka esimesed roomajad

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmander Pangea. Selle keskel oli väga karmi kliimaga kõrb.
Roomajatele sobis selline kiilma kõige paremini. Suurenes luukalade arv vees ning paljas seemnetaimede osa maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Algul üsna liigi vaene kulus 10 miljonit aastat taastumiseks. Ilmnesid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus tänu järjekordsele väljasuremisele sai neist peamine maismaa loomarühm.

Juura

200 BCE

Juura ajastu loomastik vahetas välja Triiase generatsiooni ja ka vees leidus rohkesti merelisi roomajaid ja tekkisid kilpkonnad, krokodillid ja ka tänapäeval elutsevad kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmnesid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku.
Ookeanid ja mered olid täis elu alustades karpidega ja lõpetades saurustega. Maismaal valitsesid siiani dinosaurused, kuid arenes ka palju uusi imetaja- ka linnuliike.

Paleogeen

66 BCE

Väljasurid dinosaurused. Arenema hakkasid linnud ja imetajad. Kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Algul oli kliima soe ja niiske kuid hiljem läks jahedamaks. Kujunesid välja ulatuslikud rohumaad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned sarnanesid tänapäevaga. Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmnesid Homo perekonna esindajad. Suri välja palju imetajaid ja linnuliike. Nende suremist peetakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.