Geokronoloogiline skaala Reya R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4mld, periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast säilinud kivimeid on vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu on maa looduslik kaaslane ning tekkis umbes 4.5 miljardit aastat tagasi. Kuu tekkimisest on mitu hüpoteesi, kuid kõige tõenäolisemalt põrkasid Maa ja Marsi suurune taevakeha omavahel kokku ning sellest tekkis kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid . Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritre elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks väla surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus kliima jahenes ning see tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise vähenemise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maimaa asustamist ning seal hakkasid elama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Paljud meresi ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väa suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid maismaal, ajastu lõpuks old tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, ku kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatek tekkis lennuvõim ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega , kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumisekskulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide osakaal ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Palogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Sellel ajastul kujunesid ka ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konna ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääteke.

Kvaternaar

2 BCE

Maale ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon o viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.