Geokronoloogiline skaala (Rasmus Niin)

By rassmus
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    4.6 mld
    Maa teke,
    vulkaaniliselt äga aktiivne,
    sagedased meteoriidisajud,
    lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär
  • 4510 BCE

    Kuu teke

    4.51 mld
    Maa põrkas kokku teise taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu
  • 3800 BCE

    Arhaikum

    3.8 mld
    Elu teke
  • 2100 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    2.1 mld
    Mitmerakuliste organismide teke
  • 542 BCE

    Fenerosoikum

    0.542 mld
  • 542 BCE

    Kambrium

    542 milj. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiire evolutsioon.
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    485 milj. Troopikameredes elas rikkalik elusti. Kliima oli valdavaltsoe kuid ajastu lõppes jääajaga mille tagajärjel langes ookeanipind 100m.
  • 443 BCE

    Silur

    443 milj. Kujuesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama ka loomad.
  • 419 BCE

    Devon

    419 milj. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Suured muutused ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kesolid võimelised olema maismaal lühikest aega.
  • 359 BCE

    Karbon

    359 milj. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutusaladel olevatest surnud puudes tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime.
  • 300 BCE

    Perm

    300 milj. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Sisealadel oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega. Kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.
  • 300 BCE

    Triias

    Triias
    300 milj. Üsna liigivaene. Esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide jakarpide oskaal.
  • 200 BCE

    Juura

    200 milj. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
  • 145 BCE

    Kriit

    145 milj. Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema.
  • 23 BCE

    Neogeen

    45 milj. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid-inimeseeelased. Kliima jahenes oluliselt.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    2.5 mlj. Ilmusid inimese vahetud eelased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiensi tekkimiseni.