Geokronoloogiline skaala Rain BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär ning moodustusid ookeanid. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud väga vähe kuid on leitud: Kanadast, Austraaliast ja Kröönimaalt, seetõttu, on meie teadmised Maa varajase perioodi kohta väga lünklikud ning hüpoteesid tihti vastuolulised.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekke kohta on mitmeid hüpoteese, ühtegi pole suudetud tõestada. 1.Kuu ja Maa tekkisid ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2.Maa keerles kunagi nii kiiresti, et sellest eraldus tükk ja tekkis Kuu. 3.Kuu oli varem olemas ja Maa haaras selle enda mõjuvõimu ehk Kuu lendas Maast liiga lähedalt mööda. 4.Kõige tõenäolisem. Maale langes Marsi suurune taevakeha, mida nimedatakse Theiaks. Selle tulemusena tekkis hulgaliselt materjali mille tagajärjel tekkis Kuu. Sellest ajast on Maal rauast tuum.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Nendes on säilinud ka bakterifosiile. Atmosfäär koosnes metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. Atmosfääris puudus vaba hapnik. Kuna puudus osoonikiht oli ultraveolettkiirgusel vaba tee Maale, sellest ka tuleneb miks arenes elu ainult vees.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritle suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ja ookenide pinnakihis. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis Ediacara elustik. Ediacara fauna oli esimene loomarühm, mis levis ülemaailmselt, kui põhiliselt külmaveelistel aladel. Soojemates piirkondades elutsesid samal ajal esimesed kaltsiitse välisskeletiga loomad. Selles ajastus tekkisid ka jäljefossiilid ehk mereloomade poolt merepõhjale jäetud vaod.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas tohutult kiiresti vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudel loomadel arenes mineraalne kest, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Sellist evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikamaeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, soojem kui praegu, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga(Gondwana jäätumine). See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise, hukkus 70-80% liikidest.

Silur

443 BCE

Selles ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad(luukalad). Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Tekkis hulgaliselt saarestikke ja see soodusta ka hulgaliselt omapäraste ökosüsteemide teket.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - nin šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri raffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimse, kasvasid väga suureks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid devonis ka maismaal. Kuid devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed(selgroogsed).

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimas metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöe lademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. Karboni ajastu keskmine temperatuur oli sama mis praegune.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitsesid karmid tingimused. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.(Siberi alade ulatuslik vulkaaniline aktiivsus)

Mesosikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väjasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniidide ja karpide osakaal. Kliima oli valdavalt kuum ja kuiv mille tulemusena on tekkinud punased liivakivid. Uus väljasuremine.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Ajastu keskel algas Maa ajaloo suurimaid mere pealetunge. See põhjustades üleujutusi Põhja-Ameerika ja Euroopa aladel.

Kriit

145 BCE

Kriidiajastu esimesel poolel oli hiidroomajate sauruste õitseaeg, meredes elas tollal mososaurus, nendega koos elasid lameda kilpkonnakeha, hiigelloibade ja plesiosaurused. Hiidsaurused elasid õhus ja maal. Kuid kriidiajastu lõpus surid saurused välja, selle põhjust ei tea teadlased siiamaani, kõige tõepärasem on, et hiidsisalikud tõrjuti ägenenud olelusvõitluses välja täiuslikuma loomarühma – imetajate poolt. Kriidiajastul kujunes rohkesti suuri nafta- ja gaasimaardlaid.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maal, kuid vaalade ellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsas kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema, tekkisid suured rohumaad - preeriad ja savannid. Paleogeenis tekkisid Alpi kurdmäestike keskahelikud, algas Ida-Aafrika lõhestumine.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud jpt. Aafrikas ilmusid varased hominiidi - inimese ellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad(Homo sapiens`i väljakujunemine). Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Korduvad jäätumised ja interglatsiaalid. Liustikukeeled ulatusid 40. laiuskraadini, 30% Maa pinnast oli jääga kaetud. Liustiku paksus 1500–3000 meetrit, vesi langes maailmameredes vähemalt 100 meetri võrra.