Geokronoloogiline skaala Raimond G2A

Hadaikum

4600 BCE

Kuu teke. Vukaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidsajud. Kujunesid algne maakoor, hüdrosfäär ja atmosfäär. Sellest perioodist on leitud kivimeid Gröönimaalt, Austraaliast ja Kanadast.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maaga põrkus kokku suur taevakeha.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumis meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Sellel ajastul toimus maal mitu ulatuslikku jäätumist. Tänu fotosünteesivatele bakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanis hapniku sisaldus.

Proterosoikum ehk argueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Algas suur evolutsioon, mida tuntakse Kambriumi plahvatuse nime all. Sellel ajal liitus ka loomariigiga palju uusi loomi. Liitusid näiteks käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Lisaks toimus röövloomade seas suur võidurelvastumine ning selletõttu kujuneski osadel loomadel välja mineraaltoes, et end kaitsta.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitium

485 BCE

Ordoviitsium oli valdavalt soe ning tänu sellele tekkisid esimesed maismaataimed ja troopikameredes oli elustik rikkalik. Ordoviitsiumi lõpus toimus kiire kliimajahenemine, mis lõppes jääajaga ja mereelustiku massilise väljasuremisega.

Silur

443 BCE

Kliima soojenes, mis arendas nii mais, kui mereelu ja tekkisid ka esimesed maismaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kõige suuremad muutused maismaal, kuna tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. Mered arenesid jätkuvalt edasi.

Karbon

359 BCE

Suured arengud maismaal. Maad katsid võimsad metsad, tekkisid esimesed kivisöelademed, tekkisid esimesed lendavad putukad ja arenesid välja roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Kliima mandril oli karm ning elada suutsid seal ainult ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide välja suremisega.

Triias

252 BCE

Tekkisid dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasurmine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid kroodillid, kilpkonnad ja linnud. Maismaa oli kaetud madala metsaga ja meres olid erinevad kalad.

Kriit

145 BCE

Maismaa loomastiku valitsesid dinosaurused ja taimsestiku hakkasid domineerima õistaimed. Kriidi lõpul surid välja dinosaurused ning üheks põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis kiire lindude ja imetajate areng. Enamik imetajaid elas maismaal. Kuna paleogeen oli soe ja niiske siis kasvas ka mets suurtel laiuskraadidel.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kvanternaar

2 BCE

Ilmnes perekond Homo, mis viis lõpus Homo Sapiensi välja arenemiseni. Sellel ajastul surid mitmed imetajad ja linnud. Näiteks surid välja mammutid ja lind dodo. Nende väljasurmist seostatakse inimeste kavava mõjuga planeedile Maa.