-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, kanadas ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid. Elutegevus suurenes. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõige peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kire evolutsioon. Röövloomade evolutsioon. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Esimesed maismaataimed. Soojades meredes elas rikkas elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ajastu lõpus toimus kliima jahenemine,mis lõppes jääajaga. Sellega kaasnes veeelustiku suur väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes tekkisid käsnad. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahad ja trilobiidid. Paljudmeresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks. Suured muutused toimusid ka maismaal, tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad ja suured sõnajalad. Tekkis suures hulgas kivisütt. Elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kuiv kõrb. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, mis muutusid peamisteks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetusid vaikselt välja triiase ajastul levinud loomadega. Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Okkeanis elas rohkelt roomajaid. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. -
66 BCE
Dinosauruste väljasuremine
Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Palogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Enamik elasid maismaal. Kliima soenes ja muutus niiskemaks. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa jahtus, korduvad jäätumised ja poolustel kujunes jääkate. -
3 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evulutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi'i tekkimiseni. Paljud väljasurnud imetajad: mammut, karvane ninasarvik ja paljud linnu liigid.
