-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maad tabab Theia. Sellest sündmusest tekib Maa kaaslane Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum
Kestus 4 - 2.5 miljardit aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
3800 BCE
Elu Teke
Arenesid algelised eluvormid. Esimesed eluvormid on mikroskoopilised organismid, kes jätsid endast järele märke stromatoliidides. -
2500 BCE
Proterosoikum
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks teo koda. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja paljud teised. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Veetaseme alanemine tõi kaasa ka massilise väljasuremise. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed maismaaloomad näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel tekkisid tänu korallidele, kihtpoorsetele ja lubivetikatele suured riifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni lõpuks olid tekkinud maismaale suured metsad ja ka ilmusid esimesed kahepaiksed. Need kahepaiksed olid selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Karboni ajastul katsid maismaad suured metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Surnud puidust mis asusid mererannikutel ja jõelammidel kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaakliimastikus ülekaalus. Suurenes paljasseemnetaimede kogus taimestikus. Meredes kasvas luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasurenemisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Permi ajastu suurest väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tagajärjel tekkis neil võimalus muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas lõpuks jahenema. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Palogeen
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Kliima jahenes ja poolustel kujunes jääkate. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
