Geokronoloogiline skaala Pauliine EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidi sadu.
Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu tekkimine

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel moodustus Maa kaaslane Kuu: kokkupõrkes Maaga, paiskas Marsi suurune keha kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu, mis on Päikesesüsteemis tema peremeesplaneedi suhtes suurim. Kuu moodustanud materjal pärineb maakoorest, jättes planeedi Maa kivise südamiku puutumata - seega on Maa tihedus Kuu tihedusest suurem.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid -mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide e. bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500 eKr kuni 542 eKr. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis (fotosünteesivad tsüanobakterite elutegevus). Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 kuni 485 mln tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire kliima jahenemine.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades mereds kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehtitatud riftid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed, trlobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid veekogusid asutasid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suurteks tippkiskjateks. Maismaal olid tekkinud esimesed metsad, ilmnesid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 300 mln aastat. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvad hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid ka kivisöelademed, mis tekkisid üleujutatud alade mererannikute ja jõelammide kasvanud metsade surnud puidust. Maismaal elas rohkelt lühijlagseid, osa putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus 300 mln kuni 250 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomade huglas olid ülekaalus roomajad, kes said neis tingimustes hakkama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisegam mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus on 250 mln kuni 200 mln aastat. Ajastu alguse elustik oli üsna liigvaena, kuna permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõup toimunud väljasuremine anids neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestus 200 mln kuni 150 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triiase ajal elanud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookenaides elas palju merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Mereds elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Kestus on 150 mln kuni 66 mln aastat. Ilmnesid õistaimed, mis vallutasid kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid oli asustatud plesiosaurustega ja ihtüosaurustega, ammoniitude ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilse väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus on 66 mln kuni 23 mln aastat. Peale dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elame meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus on 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased - varased homoniidid. Jahenes ka Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele tekkisid jääkatted.

Kvarternaar

1 BCE

Kestus on 1,5 mln aastast kuni 0-da aastani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Nende Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapien'si tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja ka palju imetajaid - mammutid, karvased ninsarvikud ning lindudest dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.