geokronoloogiline skaala Paula BK klass

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine.Vulkaaniliselt aktiine periood. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Ladestusest pärit vanimad stromatiliidid (lubiainest moodustis).

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis veekeskkonnas, kuid pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn edicara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka välja surnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide tüübid, mis eksisteerivad tänapäevani. Ilmus palju selgrootuid organisme. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt tigudel koda).

Farnerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum ehk vanaaegkond

525 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäevani. Seda ajastut tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid Üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 525 BCE to 66 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik. Esimesed maismaa taimed. Ajastu algul oli kliima soe, kuid lõpu poole toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind oli kuni 100m. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Ringi ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid ka asustama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik.Paljud kalad kasvasid suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Kui devoni algul oli taimestik hõre ja madal siis selle ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgrootud.

Karbon

350 BCE

Maapinda katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eelased. tekkisid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul pole tekkinud nii palju kivisütt. Maismaal elas tohutult palju lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli Edaphosaurus, ta võis olla 4meetri pikkune. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% liikidest kadus.

Triias

250 BCE

Elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, taastumiseks kulus elustikul kuni 10miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järjekordne väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokotillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul havinesid dinosaurused ja paljud teised liigid- peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidisadu.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja loomade kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas jahenema.

*Klainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Kvaternaar

25 BCE

Ilmusid inimese vahetud eelased. Ajastu jooksul surid välja paljud imetajaliike ja linnuliike: mammut, karvane ninasarvik, dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja loomastik kujunes välja tänapäevaseks. Levima hakkasid maod,konnad ja laululinnud, sammuti rotid ja hiired. Inimahvide teke. Kliima jahenes tunduvalt ja tõi kaasa korduvaid jäätumisi.