Geokronoloogiline skaala Patrik R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne , Maad tabavad meteoriidisajud. perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 kuni 2,5mld aastat tagasi. Arenesid algelised eluvormid. Sellest perioodist on ka pärit vanimad stormatoliidid, mikroorganismide, tsüno- ja purpurbakterite ning vetikate toimel ujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik.

Proterosoikum

2500 BCE

fotosünteesivate tsüanobakteritele suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimub mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus suur plahvatus ehk väga kiire evolutsioon.Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgse ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes(tigudel koda).

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Proterosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvu 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise

Silur

443 BCE

Kestvu 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Liustikud taganesid poolustele. Maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad(hapniku tase tõusis, CO2 tase vähenes). Ilmusid esimesed selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid(suurim maismaalülijalgne arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Kasvas paljuseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Esimee mesosoikumi aegkonna ajastu. Elustik oli liigivaene ning kliima kuiv ja kuum. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad, ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpu poole ka imetajad. Ajastu lõpul toimus järjekordne suur väljasuremine. Dinosaurused jäid peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln kuni 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna esimene ajastu. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Alguse kliima oli soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrika mandril arenesid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvarternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Ilmusid inimese vahetud eellased. On väljasurnud palju imetaja- ja linnuliike(mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. Maad katsid mitmel korral paksud jäämassid.