Geokronoloogiline skaala Oliver R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4, 5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Tekkisid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised on pärit Arhaikumi ladestutest. Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite abil suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis Ediacara elustik. Kestis 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi.

Proterosoikum ehk agueroon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Toimus väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Kasvas rikkalikule loomastikule toiduks olevate vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, jülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi.

Fanerosoikuim

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Orduviitsium

485 BCE

Rikkalik elustik elassoojades troopikameredes. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Meretase alanes kuni 100 m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid. Maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Kestis 443 mld kuni 419 mld aastat tagasi.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega elada veest väljas. Kestis 419 mln kuni 350 mln aastat tagasi.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad - hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad. Kestis 350 mln kuni 300 mln aastat tagasi.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomatikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kogu siseala katvas kuivas kõrbe kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri välja kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Kestis 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Triias oli alguses elustikuvaene ning võttis 10 miljonit aastat taastuda permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad. Ajastu lõpus toimunud väljasuremine aitas dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide arv. Kestis 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Imetajate ilmumine

200 BCE

Juura

200 BCE

Vähehaaval vahetasid juura ajastu loomad välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid paljud merelised roomajad - ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Juura meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli suurelt kaetud paljasseemnetaimedest metsaga. Kestis 200 mln kuni 150 mln aastat tagasi.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

150 BCE

Tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimsetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõppus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Kestis 150 mln kuni 66 mln aastat tagasi.

Esimesed roomajad

130 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Raide kõrgaeg

90 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse ning ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. Kestis 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

50 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvad jäätumised ja pooluste jääkatted. Kestis 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedile. Kestis 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani.