Geokronoloogiline skaala Nele R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld-4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased metoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestis 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning sealsetest ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis 3,8 mld tagasi, sellele viitavad stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites.

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestis 2,5 mld-0,542 mld aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, mis oli tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Proterosoikumi jooksul oli Maa mitu korda ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid ning ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Leitud USAst Michiganist.

Eukarüootide areng

1500 BCE

Fossiilid proterosoikumi lõpust

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, näiteks käsnad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes kliima kiiresti, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesteks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaleustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsamad metsad, kus kasvasid paljude tänapäeva liikide eellased. Karboni ajastul tekkis kivisütt väga suurel hulgal. Maailmas elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangae. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevatüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed roomajad

110 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad ei kasvasid ka mujal. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ulatlikuks kujunesid rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

47 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

4 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, näiteks mammutid ja dodo. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Mammutite väljasuremine kliimamuutuse tõttu

2 BCE